Näitus õpetab linnas toitu kasvatama

Maailma suurlinnades, nagu New York või Pariis, aga ka väiksemates keskustes on söögi- ja tarbetaimede kasvatamine kasvav trend. Linnaaiaks võib olla kogukonna- või naabruskonnaaed, kooli õppeaed, mahepõllunduslik peenar linna serval, viljapuuaed linnapargis või üksik kartulivagu tänavanurgal. Viimastel aastatel on pealinnas aktiivsete linnakodanike algatusel ning Tallinna linna toetusel loodud mitu uut kõigile avatud kogukonnaaeda, kus kasvatatakse ja hoolitsetakse koos selle eest, et jõudu koguksid porgand ja petersell, aga ka roheline mõtteviis ja kogukonnatunne.

„Linnaaiandus avaldab positiivset mõju nii aiapidajatele kui ka linnale tervikuna – levib heanaaberlik ja keskkonnasõbralik mõtteviis, avalikus ruumis on rohkem tegevusi ning säilib linnalooduse mitmekesisus,” selgitas linnaaianduse väärtusi Tallinna abilinnapea Kalle Klandorf. „Tänaseks võib Tallinna eri linnaosades lugeda kokku juba kümme kogukonnaaeda, kus tegutseb üle 350 rohenäpu.“ Ta lisas, et peaaegu pooled kogukonnaaedadest asuvad paneelelamualadel – üks Mustamäel ja kolm Lasnamäel. Põhja-Tallinnas tegutseb Põhjala ja Pelguaed ning ka kesklinnas on kaks kogukonnaaeda. Sellel aastal on arendamisel veel kolm uut kogukonnaaeda Pirital, Kadriorus ja Ülemiste linnakus.

Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti korraldatud näituse „Söödav Tallinn“ eesmärk on pöörata linlaste tähelepanu linnaaianduse väärtustele linnaaednike endi pilgu läbi ning kutsuda üles liituma kogukonnaaedade tegevustega osaledes avatud töötubades ja talgutel või hakates ise linnaaednikuks. Näitusel on esindatud Mustamäe, Laagna, Põhjala ja Ameerika kogukonnaaiad ja nende aednikud, kes ise söödava linna väärtuseid sõnastavad.