Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 21. august 2020

Täpsemalt oli möödunud kolmapäeval ministri ülesandeks hinnata Aaspere Agro talinisu põldu. Kohtunikuamet ei olnud ministrile midagi uut ja erilist – ta on ka eelnevatel aastatel selles ametis olnud ja seda siis just Virumaa piirkonnas.

Küsimusele, mida tähendab maaeluministri jaoks Viljelusvõistlus ja kui oluline see on meie teraviljakasvatajatele, vastas minister, et see võistlus annab põllumeestele, kes võistlusel osalevad, hea kogemuse, ohtralt teadmisi ning head tulemused toovad tegijaile tunnustust. „Viljelusvõistlus annab võimaluse võrrelda erinevate kultuuride võimekust eri piirkondades. Tootja jaoks on Viljelusvõistlus tunnustuse saamise kohaks ja oma töötajate tunnustamiseks. Piirkonna muldade eripära arvestades, võimaldab võistlus leida pikajalisi tulevikuväljundid,“ kommenteeris minister.

Võistlemas juba teist aastat

Aaspere Agros, mis kuulub Vaklak´i gruppi, on põllumaad ca 4000 hektarit, haritavat põllupinda on 3600 hektarit, ehk tegu on Eestis suurtootjaga. Umbes 2600 hektarit on ettevõtte enda omandis. Pea 66% pinnast on talivilja all, ülejäänud muude kultuuride all, sest lisaks teraviljakasvatusele tegeletakse ka piimakarjakasvatusega – 2019. aasta lõpu seisuga oli Aaspere Agro karjas kokku 1022 veist, sellest põhikari oli 501 looma.

2019. aastal oli Aaspere Agro müügitulu 3,96 miljonit eurot, millest veidi üle poole moodustas teravilja- ja õlikultuuride müük ja 44% loomakasvatussaaduste müük. Ettevõtte majandusaasta kasum oli üle 650 tuhande euro. OÜ-s Aaspere Agro oli möödunud majandusaastal keskmiselt 30 töötajat.

Aaspere Agro talinisu põllu esitas võistlusele ettevõtte taimekasvatusjuht Andre Randoja. Sort, mille saaki fikseeriti, oli ´Creator´.

Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolis ning Maaülikoolis õppinud Randoja osales ka eelmisel aastal võistlusel ja saavutas kohe võidu talirapside arvestuses. Toona kasvas põllul taliraps ´Sherpa´ja saagiks tuli 5,4 tonni hektarilt, kvaliteedi osas saavutati 15 võistleja hulgas esimene tulemus ja tulukuses neljas koht. See kõik kokku tõi rapside kategoorias esimese koha.

9 pilti

Võistluspõllu hindamine. Fotod: Margus Ameerikas

Hea saagi aluseks tubli meeskond

Minister Alleri sõnul saab 2020. aasta saagid kokku lüüa muidugi alles peale koristusperioodi. „Visuaalse hindamise kaudu julgen öelda, et tegemist oli üle keskmise saagikusega. Tootja on teinud otsuseid tulenevalt oma varasematest kogemustest, põllu seisukorrast, mullaproovidest ja teistest taimekasvatuslikest erisustest,“ prognoosis Aller.

Minister rõhutas, et oluline on seejuures ka meeskond, kes soovib ja tahab pühenduda põllumajandusele. „Meeskond ongi taimekasvatuse aluseks, peamise töö hea saagi saamiseks teeb ära külvimees ja maaharija,“ rõhutas minister.

MIS ON MIS

Viljelusvõistlus on unikaalne taimekasvatuse parimate kogemuste vahetamise vorm, mille eesmärgiks on innustada põllumehi katsetama uusi viljelustehnoloogiaid, sorte ja tooteid. Võistlusel panevad taimekasvatajad proovile oma oskuse planeerida erinevate põllumajandussisendite kasutamist ja põllutöid. Samas ka julguse katsetada midagi uut, et jõuda veelgi efektiivsemate taimekasvatusmeetodite, suuremate saakide ja loodussõbralikemate võtete tasemele. Kui Eesti muldasid ja ilmastikutingimusi peetakse üldjuhul sellisteks, mis Lääne-Euroopaga võrdseid saake ei võimalda, siis just Viljelusvõistluse raames on ehedalt välja tulnud, et meiegi tingimustes on võimalik saavutada ligilähedaselt samaväärseid tulemusi.

Viljelusvõistlusel võrreldakse kolme tegurit: saagikus, saagi kvaliteet ja tulukus.