Autor: Põllumajandus.ee • 9. september 2020

Viimased aastad on Eesti põllumajandustehnika turul möödunud mitme üleilmselt tuntud ja tunnustatud kaubamärgi diileri vahetumise tähe all. Nii läks John Deere´i esindusõigus Baltic Agro Machinerylt üle Wihuri Agrile. Õigupoolest ostis just selleks otstarbeks loodud Wihuri Agri Baltic Agro Machinery kogu täiega ära, muuhulgas võeti üle ka mitmel pool üle Eesti paiknevad esindused koos nende vara ja töötajatega.

Tehinguga täitis Danish Agro ELi Konkurentsiameti määratud tingimuse omandada kolme Claasi põllumajandustehnika esindaja ASi Konekesko Eesti, SIA Konekesko Latvija ja UAB Konekesko Lietuva ülejäänud 55% aktsiate omandamise kohta. Wihuri täidab nüüd John Deere’i esindusõigusi nii Soomes kui Eestis.

Kuluaarides räägitakse, et konkurentsiameti nõude põhjus peitub silokombainides – nii Claas, mille esindajaks jääb Konekesko, nüüd siis Danish Agro Estonian Mashinery, kui John Deere kuuluvad maailma juhtivate rohusöödahekseldite tootjate sekka. Kui neid müüks üks ja seesama diiler, saaksid rikutud euroliidu konkurentsialased põhimõtted.

Deutz-Fahr otsis kindlat partnerit

Deutz-Fahri senine esindaja OÜ Oilseeds Trade on aga viimastel aastatel olnud kimpus kuhjuvate võlgade tagasimaksmisega. Praegugi on ettevõttel üleval 644 000 euro suurune riigimaksude võlg, millest tõsi, ligemale 622 000 on seatud maksegraafikusse. Lisaks on Oilseedsil turjal rida võlausaldajaid, kes nüüd kohtu kaudu oma raha nõuavad, mitmel puhul on püütud algatada ettevõtte pankrotti, ent praegu teadaolevalt seda siiski veel tehtud pole, kuigi Oilseedsi kodulehte pole mõnda aega uuendatud ja sealt ei leia mingit märget selle kohta, et Deutz-Fahri esindusõigus enam tegelikult Oilseeds Tradele ei kuulugi.

On teada, et Deutz-Fahr (DF) soovis Eestimaale uut edasimüüjat, kel jaguks piisavalt võimekust edendada nii DF põllutraktorite vahepeal soiku jäänud müüki, kui võtta oma tiiva alla ka teraviljakombainide müük, millega siiani Eestis üldse ei tegeletud. Samas on Deutz-Fahr pärast aastakümnete taha jäävat ühinemist Saksamaa kombainitootja Fahriga eelkõige Euroopa turule pidevalt ka kombaine tootnud ning nüüd soovitakse jalg selles vallas ukse vahele saada ka Eestis. Aga näiteks Saksamaa põllutraktorite turul kuulub Deutz-Fahr juba aastaid kindlalt esikolmikusse, Poolas ollakse müügitulemuste poolest teisel kohal jne.

Kevadel, kui Deutz-Fahr n-ö saadavale tuli, oli huvilisi selle kaubamärgi esindusõiguse üle veelgi. Sakslaste valik langes aga Agroproffile, kuuldavasti suuresti selle pärast, et ega selliste kuulsate ja tuntud kaubamärkide omanikud ei taha eriti, et nende diilerid tegeleksid veel teiste nimekate tootjate, sageli lausa konkurentide masinate müügiga. Just sellel proosalisel põhjusel on ka mitu teist maailmanimega suurtootjat nii Eestis kui lähiriikides viimastel aastatel edasimüüjat vahetanud ja ilmselt kestab see veel mõnda aega, kuni diilerite ja tootjate vahelised suhted ja läbisaamine on jõudnud sellesse staadiumi, mis välistab igasuguse puutumuse otseste konkurentide tehnikasse, selle müüki või hooldamisse.

Teenäitaja põllutraktorite disainis

Agroproffi müügijuht Karmo Karrik möönab, et Deutz-Fahr traktorid pole kunagi Eestimaal suisa turuliidrid olnud, isegi viie enimmüüdud traktorimargi hulgas pole oldud ja ega Agroprofil olegi nüüd eesmärk mingit plahvatuslikku kasvu saavutada. Küll on ettevõttel ambitsioon kinnistada Deutz-Fahr korralikult Eesti põllumeeste tehnikapargi koosseisu.

„Kui asju õige nimega nimetada, siis on turul tippbrändid, keskklassi kuuluvad kaubamärgid ja siis need ülejäänud. Deutz-Fahri ma määratlen tugevasse keskklassi. Jah, tootja on viimasel ajal niivõrd arenenud, et soovib tippudele järgi jõuda ja selle nimel me hakkame tegutsema,” räägib Karrik. „Mõnes riigis on see juba ka õnnestunud, näiteks Poolas on viimastel aastatel tehtud megahead müüki ja jõutud kahe enimmüüdud traktorimargi hulka.”

Nagu märgitud, on Deutz-Fahri tootearenduses oluline rõhk asetatud traktorite väljanägemisele ja disainile. Karmo Karriku hinnangul on selle põhjus suuresti selles, et põllumeeste noorem põlvkond peab tehnilise võimekuse kõrval üha olulisemaks ka enda kasutuses oleva tehnika väljanägemist.

„Praegust aega võib nimetada põllumajanduses põlvkondade vahetuseks ja disain loeb palju, eriti noorema põlvkonna silmis,” kinnitab ta. „Ei taheta enam mingi koleda väljanägemisega masinaga tööd teha, kuigi tehniliste omaduste poolest ei oleks ehk suuremat vahet.“

Samas pööratakse muidugi tähelepanu ka tehnilisele arengule. Nii on kõiki Deutz-Fahri mudelid alates sajast hobujõust, lõpetades maksimaalse 336 hj võimalik varustada astmevabade käigukastidega.

Uuel aastal tulevad ka kombainid

Kuna maailmamajanduses on keerulised ja etteaimamatud ajad, siis ei julge Karmo Karrik kindlalt väita, et juba sel sügisel ka Deutz-Fahri kombainid Eesti turule jõuavad, aga järgmise aasta alguses peaksid esimesed masinad Agroprofi esindusse ja koristushooaja alguseks ka põldudele jõudma.

Karrik tunnistab, et ega siinmail täiesti tundmatu kombainimargiga turule tulek ei saa olema lihtne ülesanne. „Eestis absoluutselt puudub Deutz-Fahri kombaini kasutamise kogemus. Viimase paari-kolmekümne aasta jooksul on Eestis töötanud vaid üks Deutz-Fahri kombain, seda ei saa kuidagi nimetada mingiks turuosaks,” iseloomustab Karmo Karrik Agroprofi lähtepositsiooni uue kaubamärgi müümisega alustamisel. „Aga me võtame selle töö julgelt ette, sest tegemist on ju iseenesest staažika teraviljakombainide tootjaga. 1960ndate aastate lõpust on need tootmises olnud ja paljudes riikides ennast selle aja jooksul kenasti tõestada jõudnud.”

Deutz-Fahri kombainide valik on lai, alates kõige väiksematest 180 hj masinatest, lõpetades 380 hj viie-kuue klahviga mudelitega. Ka kombainide arvestuses liigitab Karrik Deutz-Fahri tugevate keskmike hulka. Nende suurim mudel pole otseselt võrreldab küll Claasi või New Hollandi võimsamate klahvkombainide jõudluse ja tootlikkusega, aga oma nišis on ka Deutz-Fahr kõva tegija, masinate sisu iseloomustamiseks saab kasutada märksõnu – saksa kvaliteet, töökindlus ja mugavus.

Siiani on Deutz-Fahr kombainid tugevalt kanda kinnitanud loomulikult Saksamaal, aga ka Šveitsis, Horvaatias jm.

„Ma ei räägi, et hakkame Eesti kombainiturust mingit tohutut osa võtma, aga usun, et mõnele kombainile leiame ikka juba esimesel aastal ostjad,” märgib Karrik. „Kõige tähtsam on üles ehitada usalduslikud kliendisuhted, sest nii kapriissel alal kui saagikoristus põllumees suuri riske võtma ei hakka.”

TASUB TEADA: Deutz-Fahr – pikkade traditsioonidega masinatootja

•Deutz traktoreid toodetakse aastast 1894, Fahr peksumasinaid ja hiljem teraviljakombaine aga alates aastast 1890.

•Kaks ettevõtet ühinesid 1968. aastal, mil moodustati ettevõte Deutz-Fahr, mille tegevusest lõviosa moodustab põllumajandustraktorite ja kombainide tootmine.

•Deutz-Fahri keskne, Euroopa moodsaimaks traktoritehaseks hinnatud tootmisüksus – Deutz-Fahr Arena, asub Saksamaal Lauingenis. Lisaks tehasele paikneb 2017. aastal valminud kompleksis ka koolituskeskus ja ettevõtte muuseum.

•Lauingeni tootmiskompleks laiub 345 000 m², millest suletud tootmispinda on 133 000 m².

•Päevas valmib selles tehases 40 traktorit, kokku on Deutz-Fahri tootevalikus praegu 16 erinevat mudelit ja modifikatsiooni.

•Veel üks Deutz-Fahri traktoritehas, väiksemaid mudeleid valmistav üksus paikneb Itaalias, kombainid valmivad Horvaatias asuvas tehases.

•Tänapäeval on Deutz-Fahri traktorid tuntud on kõrgtasemel väljanägemise poolest. Masinate juures kasutatakse Itaalia disainerite tippsaavutusi, selle eest on Deutz-Fahrile tulnud mitmeid disainiauhindu ja suuresti rõhutakse ka müügiargumentides traktorite tehnilise võimekuse kõrval nende moodsale väljanägemisele.

•Alates augustist esindab Deutz-Fahri tehnikat Eestis Rakveres tegutsev OÜ Agroproff, mis seni tuntust kogunud väga laia ampluaa põllumajandusseadmete, ennekõike aga mullaharimisriistade ja väetamistehnika müügiga.

•Kui praegu on Eesti esinduses saadaval vaid Deutz-Fahri põllutraktorid, siis juba eeloleval sügisel loodetakse kohale saada ka esimene kombaini demomudel.

Allikad: Agroproff, Deutz-Fahr

Ain Alvela, Põllumajandus.ee kaasautor