Autor: Kristjan Pruul • 5. oktoober 2020

Maaeluminister Arvo Aller ootab juba juunist saadik, et valitsus võtaks istungil arutlusele maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse, millega taaselustada ministeeriumi vana kava võtta toidujulgeoleku eesmärgil kaitse alla põllud üle kogu Eesti.

Ühtekokku 700 000 hektari põllumaa kaitse alla võtmise plaan on ministeeriumite koridorides lehvinud enam kui seitse aastat, viimati käis praeguse kavaga väga sarnane eelnõu läbi eelmisest riigikogust, kuid 2019. aasta kevadel kukkus see valimiste tõttu menetlusest välja.

Põhimõtteliselt keelab plaan ehitamise maadel, mis on tunnistatud väärtuslikuks põllumaaks. Sama hooga keelatakse ka põllumaade metsastumine, mis tähendab, et maaomanikule hakkab kehtima niitmiskohustus.

Esialgsetel andmetel puudutab võimalik keeld 700 000 hektarit (63 protsenti kõikidest 2 ja enama hektari suurustest põllumajandusmaa massiividest) ning 90 000 maaomanikku.

See punkt oli aga kehtivate normidega nii suures vastuolus, et õiguskantsler Ülle Madise võrdles seda toona sunnitööna. Lisaks juhtis Madise tähelepanu, et eelnõu muudaks omandi ja omaniku riigi tööriistaks, mingi eesmärgi saavutamise vahendiks, mis ei sobi kuidagi kokku põhiseaduse preambulis kirjeldatud vabadusele tugineva ühiskonnakorraldusega.

Teiseks kannataks piirangute tõttu kohalike omavalitsuste õigus kohalike küsimuste järgi otsustada: praeguse seaduse järgi otsustab väärtuslike põllumaade jaotumise ja ka selle, kuhu asulas teid või koole kavandatakse, just kohalik omavalitsus.

Need probleemid ei ole ka uues seaduses kuhugi kadunud, nagu tunnistab maaeluminister Aller, kes kirjutas õiguskantslerile saadetud kirjas, et seni ei ole eelnõu istungile jõudnud, kuna on tekkinud küsimused seoses kohaliku omavalitsuse planeerimisautonoomiaga.

Ühesõnaga, seekord otsustas maaeluministeerium kõigepealt konsulteerida õiguskantsleriga, kas plaan endiselt riivab põhjendamatult kohaliku omavalitsuse planeerimisautonoomiat ning sobib Eesti põhiseadusliku korraga.