Esialgsetel andmetel puudutab võimalik keeld 700 000 hektarit (63 protsenti kõikidest 2 ja enama hektari suurustest põllumajandusmaa massiividest) ning 90 000 maaomanikku.
See punkt oli aga kehtivate normidega nii suures vastuolus, et õiguskantsler Ülle Madise
võrdles seda toona sunnitööna. Lisaks juhtis Madise tähelepanu, et eelnõu muudaks omandi ja omaniku riigi tööriistaks, mingi eesmärgi saavutamise vahendiks, mis ei sobi kuidagi kokku põhiseaduse preambulis kirjeldatud vabadusele tugineva ühiskonnakorraldusega.
Teiseks kannataks piirangute tõttu kohalike omavalitsuste õigus kohalike küsimuste järgi otsustada: praeguse seaduse järgi otsustab väärtuslike põllumaade jaotumise ja ka selle, kuhu asulas teid või koole kavandatakse, just kohalik omavalitsus.
Need probleemid ei ole ka uues seaduses kuhugi kadunud, nagu tunnistab maaeluminister Aller, kes
kirjutas õiguskantslerile saadetud kirjas, et seni ei ole eelnõu istungile jõudnud, kuna on tekkinud küsimused seoses kohaliku omavalitsuse planeerimisautonoomiaga.
Ühesõnaga, seekord otsustas maaeluministeerium kõigepealt konsulteerida õiguskantsleriga, kas plaan endiselt riivab põhjendamatult kohaliku omavalitsuse planeerimisautonoomiat ning sobib Eesti põhiseadusliku korraga.