Lihaveisekasvatajad kogunevad Tartusse aastakonverentsile

„Lihaveisekasvatus on Eestis viimase 20 aasta jooksul arenenud oluliseks põllumajandusharuks, mis lisaks väärtuslikule toidule pakub ühiskonnale tervet rida avalikke hüvesid. Lihaveisekasvatus annab olulise panuse Eesti püsirohumaade hoidmiseks ja hooldamiseks. Karjatatavate loomade kasvatamine toodab hulgaliselt hüvesid, mis täidavad nii Euroopa roheleppe eesmärke kui ühiskondlikke hüvesid – mullaviljakuse tõstmine orgaanilise väetise tootmise kaudu, suhteliselt ekstensiivse tootmisviisi kaudu elurikkuse hoidmine, mitmekesise maastiku säilitamine jpm,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse liige Vahur Tõnissoo.

Tõnissoo sõnul peetakse lihaveiseid tihtipeale sellistel rohumaadel ja aladel, mis muu toodangu tootmiseks ei ole sobilikud või kasumlikud. Lihaveisekasvatuse oluliseks märksõnaks on seejuures süsiniku sidumine läbi rohumaade majandamise. Vähemoluline pole lihaveisekasvatajate panus töökohtade ja elu säilimisse maal ning ekspordi edendamisse. Lihaveisekasvatus on populaarne noorte hulgas, andes neile võimaluse jätkata esivanemate ettevõtlust maapiirkonnas. Lisaks liha tootmisele on kasvamas nõudlus ka eksporditavate tõuloomade järele nii Euroopas kui kolmandates riikides.

Konverentsil annab ülevaate Eesti lihaveisesektorist ja riiklikest toetusmeetmetest uue ÜPP valguses Maaeluministeeriumi asekantsler Marko Gorban. Bioohutuskava loomise vajalikkusest räägib Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori asetäitja Olev Kalda. Sellest, millised on loomade välitingimustes pidamise keskkonnariskid ja kuidas neid vähendada ning nõuetest, mis aitavad vältida keskkonnaohu tekkimist, teeb ülevaate Keskkonnaministeeriumi veeosakonna nõunik Ann Riisenberg.