Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 22. oktoober 2020

Andres Oopkaup juhib teraviljakasvatusega tegelevat Crocus OÜd ning lisaks sellele on Oopkaup Maaelu Edendamise Sihtasutuse ja põllumeesteühistu Kevili nõukogu esimees.

Tunnustuse andis vastsele tippjuhile üle maaeluminister Arvo Aller. „Andres Oopkaup on ühtviisi silma paistnud nii põllul kui kabinetis. Minu jaoks on olnud tähelepanuväärne tema oskus kasutada maksimaalselt ära täppisviljeluse võimalusi. See on samm tuleviku suunas ja võiks laialdasema kasutuselevõtu korral saada meie oluliseks panuseks roheleppe rakendamisel. Andres Oopkaupi teadmised ja laialdane kogemustepagas on vorminud mehest eksperdi, kelle nõuandeid ja julgustavaid sõnavõtte oodatakse nii suurtes kui väikestes saalides. Ta räägib, mida teab ja teab, millest räägib,“ ütles maaeluminister Arvo Aller.

TASUB TEADA

Põllumajandussektori tippjuhi tiitli on eelnevatel aastatel pälvinud:

2019 – Trigon Dairy Farming Estonia AS juhatuse liige Margus Muld

2018 – Männiku Piim OÜ juht Avo Samarüütel

2017 – Kõljala Põllumajanduslik OÜ juht Tõnu Post

2016 – OÜ Avispeamees juht Jaak Läänemets

2015 – OÜ Estonia tegevjuht Ain Aasa

2014 – OÜ Kehtna Mõisa juht Märt Riisenberg

2013 – OÜ Voore Farm juht Indrek Klammer

Põllumajandussektori tippjuht 2020 valimiskomisjoni kuulusid Swedbanki põllumajandussektori juht Brit Padjus, põllumeeste ühistu KEVILI juhataja Meelis Annus, Rannu Seeme OÜ juht Madis Ajaots, Viru Lihaühistu juhatuse esimees Einar Jakobi, Baltic Agro AS arendusdirektor Margus Ameerikas, OÜ Estonia tegevjuht Ain Aasa, Vaklak OÜ juhatuse liige Margus Muld ja Olustvere teenindus- ja maamajanduskooli direktori asetäitja Riho Kala.

Konverentsi „Põllumees kui tippjuht“ korraldavad alates 2006. aastast Olustvere teenindus- ja maamajanduskool ning Corpore Konverentsid.

Andres Oopkaupi ettevõtet Harjumaal Kostiveres külastades torkas silma just täpsus – iga asi on omal kohal ja oma kindla eesmärgiga. Iga töö, mis põllul tehakse, tehakse õigel ajal ja õigeid lahendusi rakendades. Ja muidugi kasutatakse tänapäevast täppisviljelust.

„Meie ettevõte sai loodud 90date lõpus endise Tallinna Linnuvabriku territooriumile ja siia oleme me jäänud. Põllud on meil siinsamas ja oleme õppinud neilt saake saama, sest siinne paepealne muld ei ole ju iseenesest kõige viljakam,“ sõnas Oopkaup.

Praktilised valikud

Töökoja hoovis seisab suur ja kärtskollane 1982. aastast pärit Vene traktor Kirovets, seda pole küll mõnda aega kasutatud, kuid oma roll on masinal olemas. Küsides, millist tehnikat Crocus OÜs eelistatakse, selgus, et pigem mõeldakse läbi, kui palju saab ühe masinaga ära teha ja milliste seadmete tarkvara haakub teistega. Liigset luksust taga ei aeta, küll aga kasutatakse täpsust nõudvate põllutööde tegemisel tipptehnikat, näiteks pritsimistöid tehakse 30meetrise Horschi taimekaitsepritsiga.

„Mul ei ole plaani masinatootjate kasumeid kinni maksta, vaid minu eesmärk on põllutööd ära teha. Ilu pärast ma tehnikat ei soeta, lemmikmarki ka ei ole. Masin ei pea olema ka kõige uuem, küll aga peab see olema ökonoomne. Ja oluline on osata kasutada tehnikat, see on tähtis eelkõige kulusid silmas pidades – ei ole ju mõtet ülepritsida kohas, kus seda teha pole vaja. Või külvata sinna, kuhu oled juba külvanud. Siin tulevad appi tänapäevased lahendused,“ rääkis Oopkaup. „Et sageli tuleb pritsimistöid teha õhtul, kui tuul on vaiksem ja putukad enam ei lenda, siis muud moodi kui GPS-lahendusi kasutades, ei olegi võimalik keskkonnasäästlikult ja efektiivselt toota.“

Oopkaup lisas, et kui oleks tema teha, siis ta keelaks ära kõik ilma GPSita pritsid ja külvikud.

Põllumees ei mürgita

Uurisin millised suhted on tippjuhil kohalike elanikega. Oopkaupi sõnul on suhted head, sest eks talvel minnakse vajadusel appi ka teid lükkama ja suvel aidatakse aiamaadele kastmisvett vedada. Siiski on põllutöödele minnes küll mõnikord olnud vaja selgitada, et iga prits, mis põllul vurab, ei ole „mürki“ täis, nagu rahvakeeli öeldakse. „Eks seda selgitustööd tuleb ikka teha. Meie oleme ka vedelväetise kasutajad ning seepärast kasutame pritsi sagedamalt ja nii me siis räägime lahti, miks ja kuhu ja kuidas. Toitaineid vajavad kasvuks ju nii inimesed kui taimed. Siiani on aru saadud,“ sõnas Oopkaup ja rõhutas, et põllumehed ei mürgita, vaid teevad taimekaitsetöid.

Asjadest saab ja tuleb lihtsalt rääkida. „On kolme tüüpi taimekaitsevahendeid – selektiivsete herbitsiididega me tõrjume umbrohtusid, tekitame ühele taimele eelise teise ees, surudes soovimatu taime kasvu alla, et põhikultuur saaks kasvada. Lisaks on olemas fungitsiidid, millega me ravime kultuuril esinevaid haigusi, näiteks erinevaid hallitusi ja kolmandaks on põllumajanduses kasutusel insektitsiidid ehk putukamürgid. Igal ühel neist on oma roll toidu tootmisel ja neid kasutades tuleb järgida kõiki nõudeid,“ selgitas Oopkaup asja rahulikult ja lihtsalt lahti.

Ta tõi seejuures ka paralleeli koduaiaga – kui sul on ikka ämblik lillepotis, nälkjad maasikad nahka pistnud või võõrliigist tigu aias, siis sa ju ei hakka teda kuhugi loodusesse viima, vaid... . Või kui põllumees paneb sõnnikut 10 tonni hektarile, siis see on ju ruutmeetrile 1 kilo – nüüd peab meenutama, kui palju pannakse sõnnikut koduaeda marjapõõsa ümber – ikka korralik kiht. Kas siis see kilo sõnnikut ruutmeetrile rikub põhjavee? Ja selliseid näiteid võib Oopkaupi sõnul tuua veel ja veel.

„Ainult meie mastaabid on palju suuremad ja seega jääb meie tegevus silma. Samas kemikali- või väetisekogused on imeväikesed. Näiteks, kui me paneme pritsi paaki 200 liitrit hektari kohta vett, siis kemikali kulub keskeltläbi 20 grammi ruutmeetrile. 20 grammi on pool viinapitsi täit. Või näiteks lämmastikväetist paneme me põllule 140 kilo hektari kohta, see on 14 grammi ruutmeetrile, ehk teelusikatäis.“

Põllumehe sõnum on seega see, et asjatult ja tausta teadmata, ei ole vaja külvata rohepaanikat.

„Me räägime lihtsalt hästi tihti nendest ühikutest, millest inimesed aru ei saa. Aga kui sa ikka seletad, et panen seda väetist teelusikatäie ruutmeetrile ja see ei saa kuidagi põhjavett kahjustada, siis saadakse aru - et kuule tõesti, ta ei räägigi väga lolli juttu.“

Isehakanud agronoom

Jutu sees selgub, et Andres Oopkaup on hoopis praeguses Eesti Maaülikoolis, toonases EPAs, mehhaanikat õppinud. Agronoomi ametit on õpetanud elu. „Tegelikult on mul abis olnud agronoom, kes pakub oma teenust mitmele firmale. Ainult selle ameti peale inimest pole mõttekas minu mahtude puhul tööle võtta ja üldse on teadmistega agronoomi väga raske leida, peaaegu ilmvõimatu,“ lausus ta. „Ma ei oska kommenteerida, mis on valesti meie kutseharidussüsteemis, aga kindlasti peab teooriat saatma praktika ja seda omakorda peab saatma huvi uute lahenduste vastu, sest põllumajanduses tuleb pidevalt turule uusi tooteid ja tehnoloogiaid, mis muudavad töö kergemaks ja efektiivsemaks.“

Saagid salves

580 hektaril kasvatab Oopkaup erinevat teravilja, rapsi ja uba ka. Kogu ettevõtte keskmine saak kõikide kultuuride lõikes oli sel hooajal 5,5 tonni hektarilt. „Suviviljad vedasid tänavu alt. Suvel oli väga-väga pikalt meie kandis põud ja siinne paepealne õhuke muld kuivas läbi ja vili lihtsalt lõpetas kasvu. Hilisem vihm lõi küll põllu rohetama, aga uued võrsed ei jõudnud valmida. Head saaki aga saime talinisult, mille keskmine saak oli 8,5 t/ha,“ rääkis saakidest Oopkaup.

Vili kuivatatakse Kostivere lähistel asuva ühistu Kostera kuivatis, mille liige Crocus OÜ on.

Ühistegevuses on jõud

Tänavune sektori tippjuht on ühistu-usku. Et saadaks vili kohapeal kuivatud ja hoiustatud, pandi kohalikke põllumeestega seljad kokku ja loodi ühistu Kostera. Lisaks sellele on Andres Oopkaup poolteist aastat olnud põllumeesteühistu Kevili nõukogu esimees. Kevili puhul toob ta välja eelkõige selle, et siin on tegu klassikalise ühistuga, mille liige igal juhul tasub olla – saadakse ju nii tootmissisendid koos osta soodsamalt, kui kasvatatu parema hinnaga maha müüdud. Ka on oluline teadmistevahetus – Kevili hooajalised põllujalutused ja talvised koolituspäevad on asendamatud.

KES ON KES - Andres Oopkaup

• Lõpetas 1991. aastal Eesti Põllumajanduse Akadeemia mehhaniseerimise eriala. On õppinud Eesti Kõrgemas Kommertskoolis (EBS), Pariisi ülikoolis Prantsusmaal, San Francisco Ülikoolis USA-s ja Dalhousie Ülikoolis Kanadas.

• Oli aastatel 1994-2011 põllumajandusministeeriumi välissuhete osakonna juhataja, välissuhete asekantsler, toidu ja kaubanduse asekantsler, põllumajandus- ja kaubanduspoliitika asekantsler. Aastast 2012 sai temast Statistikaameti peadirektor. 2017. aastal, Eesti Euroopa Liidu eesistumise ajal, oli ta PROBA töögrupi juht Brüsselis.

• Aastast 2012 kuni 2020 oli Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu esimees, 2019. aastast Kevili nõukogu liige ja paar kuud hiljem nõukogu esimees, 2019. aasta maist MESi nõukogu esimees. On Eesti Rukki Seltsi asepresident.

• Andres Oopkaupi on tunnustatud Valgetähe III klassi teenetemärgiga, Põllumajandus-Kaubanduskoja auliikme nimetusega ja ta on saanud Maaeluministeeriumi Kuldse teenetemärgi.

• Andres Oopkaup on kahe poja ja kahe tütre isa ja kahekordne vanaisa.