Kalade kuderände õnnestumiseks tuleb omanikel paise ja kalapääse hooldada

Paraku on Eestis ilmnenud juhtumeid, kus rajatud kalapääsus püütakse vett taas paisutada. Seda eeskätt suveperioodil ja nendel paisjärvedel, millest saab vee näiteks kalakasvatus või hüdroelektrijaam. „Selline tegevus takistab aga loodusliku kalastiku vaba liikumist ja ei ole lubatud,“ ütleb Keskkonnaameti vee peaspetsialist Elina Leiner.

Eestis rajatud kalapääsude hulgas on ka selliseid, mis pole kohe esimese korraga kõige paremini tööle hakanud ja vajavad seetõttu veel korrastamist, näiteks selget veejaotust või parandustöid.

Elina Leiner möönab, et kalapääsu rajamise või paisutuse likvideerimise järel ei muutu kalastiku seisund veekogus üleöö. Kalastiku seisundi märgatava muutusega läheb aega vähemalt 3–5 aastat. „Mõningatel juhtudel võib see aeg olla ka pikem, sest kalastikku mõjutavad teisedki asjaolud. Näiteks ilmastikust sõltuvad veekogu vooluhulk ja veetase võivad aastati palju erineda,“ tähendab ta. Viimase seitsme aasta jooksul on kalastiku seisund paranenud kuues vooluveekogumis.

Paljudel vooluveekogumitel ei ole seiret pärast kalapääsu rajamist tehtud, sest pääs on looduslikku tüüpi ja kalade vaba liikumisteed saab tuvastada ka peale vaadates. Paljudel seiratud vooluveekogumitel on mitu paisutust, mis kalastikku korraga mõjutavad ja seetõttu pole seisund muutunud.

Veekogusse paisu ehitamiseks ja veetaseme paisutamiseks tuleb taotleda Keskkonnaametilt keskkonnaluba, selle kohta leiab teavet ameti kodulehelt. Kõik nõuded paisutamiseks ja kalade läbipääsu tagamiseks on märgitud paisuomanikule antud keskkonnaloas või veeseaduses.

Kui märkate, et mõne paisu kalapääsus pole vett või see on risuga ummistunud, tuleks sellest teatada keskkonnainfo telefonile 633 1313 või Keskkonnaameti üldtelefonile 680 7438.