Autor: Põllumajandus.ee • 26. oktoober 2020

Parlament võttis reedel, 23. septembril vastu oma seisukohad ELi tulevase põllumajanduspoliitika kohta, mis peaks jõustuma hiljemalt aastal 2023. Euroopa Parlamendi läbirääkimismeeskond on valmis alustama kõnelusi liikmesriikide ministritega.

Rohkem paindlikkust liikmesriikidele

Parlamendiliikmed toetasid seisukohta, et ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP) peab paremini arvesse võtma liikmesriikide eripärasid, ent rõhutasid vajadust tagada kõigile õiglane kohtlemine. Valitsused peaksid esitama Euroopa Komisjonile strateegiakavad, mis annavad ülevaate, kuidas ELi eesmärke ellu viia plaanitakse. Komisjon peaks seejärel hindama riiklike kavade tulemuslikkust, mitte üksnes nende vastavust ELi reeglitele.

Peatähelepanu keskkonna ja kliimaga seotud tegevustele

Parlament karmistas kohustuslikke kliima- ja keskkonnanõudeid, mis on ÜPP toetuste saamise eelduseks. Lisaks soovivad parlamendiliikmed, et vähemalt 35% maaelu edendamise eelarvest läheks keskkonna ja kliimaga seotud tegevustele. Vähemalt 30% otsetoetustest tuleks suunata vabatahtlikesse kliimaeesmärke ja keskkonda toetavatesse ökokavadesse.

Samuti peaksid liikmesriigid soodustama bioloogilise mitmekesisuse säilitamist ning kehtestama põllumajandustootjatele kohustuse jätta 10% maast hekkide, mittetootlike võsade ja puude ning tiikide alla.

Vähem raha suurfarmidele, rohkem toetust väiketootjatele ja noortalunikele

Parlament soovib seada otsetoetuste ülempiiriks 100 000 eurot aastas. Samuti soovivad parlamendiliikmed, et vähemalt 6% riiklikest otsetoetustest läheks väiketootjatele.

Vähemalt 4% otsetoetuste summast võiksid liikmesriigid suunata noortalunikele. Noorte põllumajandustootjate investeeringute toetamiseks tuleks täiendavat toetust anda maaelu edendamise rahastust.

Samuti leiab parlament, et ELi toetused peaksid minema üksnes neile, kes tegelevad aktiivse põllumajandustegevusega. ÜPP rahast ei peaks toetama ettevõtjaid, kelle põhitegevus on seotud muude valdkondadega (näiteks lennujaamade, veerajatiste või puhkealade haldamise või kinnisvarateenustega.)

Vegan burgerid ja taimsed vorstid

Parlament lükkas tagasi kõik ettepanekud keelata või piirata lihaga seostuvate nimetuste kasutamine taimedest valmistatud toodete puhul. Niisiis võib ka edaspidi müüa vegan burgereid ja taimseid vorste.

Toetus riskide ja kriisidega toimetulekuks

Parlament soovib täiendavaid meetmeid põllumajandustootjate abistamiseks riskide ja kriiside puhul. Selle tagamiseks tuleks luua alaline kriisireserv, mis aitab põllumajandustootjaid hinnakõikumiste või turutõrgete korral.

Erandkorras võiks lubada konkurentsieeskirjade kohaldamata jätmist põllumajandustoodetele ja -tegevustele, mille eesmärk on parandada keskkonna, loomatervise või loomade heaolu standardeid.

Turu läbipaistvuse tagamiseks teeb parlament ettepaneku luua ELi põllumajandusturgude vaatluskeskus, mille ülesanne on koguda statistilisi andmeid ja teavet tootmise, hinnakujunduse, samuti põllumajandustoodete impordi ja ekspordi arengusuundade kohta.

Karmimad karistused korduvrikkujatele ja kaebuste lahendamine

Parlament soovib karmistada karistusi neile põllumajandustootjatele, kes korduvalt rikuvad keskkonna-, loomakaitse- või toidukvaliteedi eeskirju. Ettepaneku kohaselt kaotaksid sellised tootjad kümnendiku oma toetussummast, võrreldes tänase 5%ga.

Lisaks teeb parlament ettepaneku luua ajutine ELi kaebuste lahendamise mehhanism, mis tegeleks nende ebasoodsas olukorras põllumajandustootjate ja maapiirkondade abisaajatega, kelle kaebusele ei leita lahendust liikmesriigi sees.

Hääletustulemused ja lisateave

Strateegiakava määrus kiideti heaks 425 poolthäälega. Vastu oli 212 ja 51 parlamendiliiget jäi erapooletuks. Ühise turukorralduse määrus kiideti heaks 463 poolthäälega. Vastu oli 163 ja 92 parlamendiliiget jäi erapooletuks. Määrus ÜPP rahastamise, haldamise ja seire kohta kiideti heaks 434 poolthäälega. Vastu oli 185 ja 69 parlamendiliiget jäi erapooletuks.

MIS ON MIS

Ühine põllumajanduspoliitika loodi 1962. aastal. Viimati reformiti seda aastal 2013.

Praegused ELi põllumajanduspoliitika eeskirjad kehtivad kuni 31. detsembrini 2020. Seejärel lähtutakse üleminekueeskirjadest, mis kehtivad seni, kui parlament ja nõukogu on käimasoleva ÜPP reformi osas kokkuleppele jõudnud.

ÜPP moodustab 34,5% ELi 2020. aasta eelarvest (58,12 miljardit eurot). Ligikaudu 70% ÜPP eelarvest kulub 6-7 miljoni ELi põllumajandusettevõtte toetuseks.