Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 6. november 2020

Maaülikooli audoktoriks promoveeriti Rootsi metsateadlane

Täna, 6. novembril, toimus Eesti Maaülikooli peahoone aulas kooli aastapäeva tähistamiseks akadeemiline aktus. Sel aastal viidi aktus läbi virtuaalselt. Virtuaalselt promoveeriti ka audoktor, kelleks sai dotsent Maarit Johanna Witzell.

Dr Maarit Johanna Witzell
Autor: ekraanikuva

Eesti Maaülikooli audoktoriks nimetatakse teenekaid, rahvusvaheliselt tunnustatud teadlasi, poliitika- ja kultuuritegelasi, kes on kaasa aidanud Eesti Maaülikooli ja seal viljeldavate teadusvaldkondade arengule, Eesti teaduse ja hariduse autoriteedi tõstmisele maailma üldsuse silmis ning kes on silma paistnud ülikooli sidemete arendamisel maailma teiste ülikoolide ja teadusasutustega. Audoktorid kinnitab Maaülikooli Senat. Tänavu nimetati Maaülikooli audoktoriks dotsent Maarit Johanna Witzell.

Maarit Johanna Witzell on sündinud 1968. aastal. 1993. aastal kaitses ta Joensuu ülikoolis teadusmagistrikraadi rakendusbioloogia alal ning 1998. aastal kaitses ta samas ülikoolis filosoofiadoktori kraadi bioloogia erialal. Praegu töötab ta Rootsi põllumajandusteaduste ülikoolis dotsendina, keskendudes oma teadustöös metsa tervisele ja puudega seotud mikrobioomile. Lisaks ülikoolis töötamisele on ta rahvusvahelise eelretsenseeritud teadusajakirja Scandinavian Journal of Forest Research (Taylor & Francis) peatoimetaja.

Fookus metsa tervisel. Dr Witzelli teadustöö on fokusseeritud metsatervisele, eriti seenhaigustele, mis ohustavad metsade majanduslikku ja ökoloogilist kestlikkust. Tema uurimistöö eesmärk on leida seoseid teooria, ökoloogiliste mehhanismide ja praktika vahel. Oma teadustöös ühendab ta teooriaid ja meetodeid ökoloogiast, taimefüsioloogiast, mükoloogiast, geneetikast ja metsanduse alustest tervikuna (metsa uuendamine, -taastamine), aga ka teadmisi praktilisest majandamisest (nt harvendusraied, metsakaitse võtted) erinevate eesmärkide saavutamiseks metsanduses.

Uurimistöö üks põhisuund on ka invasiivsed metsapatogeenid ning sissetungivad tulnukpatogeenid (nt Phytophthora liigid) laialehistes metsades. Teine oluline uurimistöö suund on seente mitmekesisus ja puude vastupidavus.

Aastal 2014 valiti ta uuenduslike teadusuuringute kommertsialiseerimisvõimaluste väljatöötamise eest Rootsi kuningliku inseneriteaduste akadeemia (IVA) maineka mentorprogrammi finalistide hulka. Aastal 2019 pälvis Witzell kuningas Karl XVI Gustavilt auhinna “Guldkvisten” (Kuldne oks), millega tunnustati tema silmapaistvat panust metsahaiguste uurimisel, kuid peamiselt tema märkimisväärset teavitustegevust teadusuuringute edastamisel metsaomanikele ja teistele sidusrühmadele.

Johanna Witzell on olnud SLU ja teiste ülikoolide paljude otsustuskogude ja ekspertkomisjonide juht ja liige. Ta on tegutsenud enam kui 20 teadusajakirja retsensendina, koostades aastas 10 – 12 retsensiooni ning sageli vaatab ta läbi teadusuuringute taotlusi Rootsi ja välismaistele (sh Eesti Teadusagentuuri) rahastajatele. Lisaks on ta Rootsi kuningliku põllumajanduse ja metsanduse akadeemia (KSLA) metsakaitsekomitee liige ning kuulub Tšehhi maaülikooli juhitavasse kooreüraskite uurimise EL-i suurprojekti nõukokku.

13 aastat koostööd. Eesti Maaülikooli teadlaste esimesed kontaktid dr Witzelliga said alguse 2007. aastal, mil ta organiseeris Tartus üliõpilaste intervjueerimist Rootsi metsanduse magistriprogrammi Euroforester raames. Alates 2009. aastast on dr Witzell korduvalt külastanud Eestit ja olnud ühenduses Maaülikooliga seoses ühiselt korraldatud doktorikooli tegevustega, sealhulgas õppereis Kanadasse (2010), häiringuökoloogia talvekool Järvseljal (2011) ja kahenädalase õppeekskursioonina korraldatud metsauuenduse doktorikursus Põhja- ja Baltimaades (2013).

Viimase kümnendi jooksul on dr Witzell ja Eesti Maaülikooli teadlased teinud mitmeid ühiseid taotlusi EL-i seitsmenda raamprogrammi jaoks. Lisaks on ta teinud koostööd Eesti teadlastega Nordic-Baltic (SNS) ja COST Action uurimisvõrgustikes metsapatoloogia ja -uuenemise alal, sealhulgas rahvusvahelisi konverentse, ekskursioone ja ühispublikatsioone. 2019. aastal oli dr Witzell ka Eesti Maaülikooli doktorikaitsmise oponent.

Loe lisaks
Puidutöösturist sai Maaülikooli aasta vilistlane

Põlise soomlasena on Johanna Witzellil eriline side ja kiindumus Eestisse ja eestlastesse. Ta hindab kõrgelt tihedaid kontakte ja koostööd Tartu teadlaste ja tudengitega ning loodab neid jätkata ja edasi arendada tulevaste projektide ja muude tegevuste kaudu.

Dr Witzell on erakordne isiksus, seda nii tema uurimistöö laiahaardelisuse ja edukuse kui ka isikuomaduste poolest. Tema sõbralikkus ja abivalmidus, samas võime keskenduda olulisele, on teinud temast ühe parima koostööpartneri ning üliõpilaste lemmikõppejõu nii Rootsis kui ka meie doktorantide seas.

Traditsiooniliselt promoveeriti aastapäevaaktusel uued doktorid

Promoveeriti 17 uut doktorit ja tunnustati nende juhendaid.

Doktorikraadi said: Ivar Ojaste, Kaia Kask, Anne Ingver, Linda-Liisa Veromann-Jürgenson, Lagle Heinmaa, Oleksandr Karasov, Riinu Kiiker, Tauri Arumäe, Sille Rebane, Märt Reinvee, Tarmo Niine, Birgit Aasmäe, Anri Aino Elisa Timonen, Kaari Reimus, Miguel Villoslada Peciña, Joanna Tamar Storie ja Lisandra Marina da Rocha Meneses.

Keeruline olukord, kus audoktoril tuvastati koroonaviirus, ei võimaldanud tal tulla täna Eestisse ja nii pidas Johanna Witzell videosilla vahendusel ka akadeemilise loengu teemal: „Roheline kuld“ piiramisrõngas – kas suudame oma metsi kaitsta uute kahjurite ja haiguste eest?

Aktusel tutvustas Johanna Witzelli Maaülikooli Metsandus- ja maaehitusinstituudi direktor Marek Metslaid.

Jaga lugu
Pollumajandus.ee suurtoetajad:
Pollumajandus.ee toetajad:
Sigrid SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 14 990
Ana TilksonReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150