Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Mahetootjad: positiivne rohepööre võib Eestis ära jääda
„Maheteravilja tootmine on suures ohus. Euroopa Liit soosib mahepõllumajandust ja näeb sellel suurt osatähtsust. Samas Eesti toetuspoliitika seda ei soosi. Ootame konkreetset seisukohta, millisena riik Eesti mahetootmise tulevikku näeb,“ juhivad tootjad valitsuskabinetile saadetud kirjas tähelepanu Eesti mahepõllumajanduse halvenevale olukorrale.
Peaminister Jüri Ratasele, maaeluminister Arvo Allerile, keskkonnaminister Rain Eplerile, rahandusminister Martin Helmele ning riigikogu maaelukomisjonile ja keskkonnakomisjonile adresseeritud pöördumise sisuks on mure Eesti maheteraviljasektori tuleviku pärast.
Mahepõllumaa osa on stabiilselt kasvanud, moodustades praegu kogu Eesti põllumaast pea veerandi ehk 22 protsenti. Euroopa riikide seas on Eesti selle näitajaga kindlalt esikolmikus. Paraku on kohalik maheteraviljasektor jõudnud punkti, kus saavutatu hoidmiseks tuleb maheteravilja tootmist toetada mahus, mis kompenseeriks mahepiirangutest tulenevad kitsendused.
Eesti on mahemaa pinna osas Euroopa esikolmikus, kuid mahetoetus on kõige väiksem
Maheteraviljatoetus ja hinnad mahetootmise suuremat kulu ei kata. Pigem on maheteraviljatoetus hektari kohta viimase 13 aasta jooksul isegi vähenenud – kui 2007. aastal oli toetus keskmiselt 119 eurot, siis tänavu vaid 103 eurot. Maheteravilja hinnad on viimase nelja aastaga kukkunud 30–65 protsenti olenevalt kultuurist. Seetõttu ei ole võimalik mahetootmise suuremat tootmiskulu tagasi teenida toodangu müügist, samuti ei hüvita seda toetused.
Toetuseta võib mahekohustus Euroopa Liidu ees täitmata jääda
Euroopa Liidu roheleppe ja selle strateegia „Talust taldrikule“ siht on saavutada 2030. aastaks euroliidus 25-protsendiline mahemaa osakaal. Mahetootjate hinnangul tuleb rohepöörde eesmärke kindlasti arvestada ja säilitada seejuures kohalik mahesektor praegusel kujul ja praeguses mahus, et Eesti ei leiaks end mõne aasta pärast olukorrast, kus riigil on euroliidu ees küll mahekohustus, ent pole enam mahepõllumehi.
Mahepõllumajandus nõuab tähelepanu
Kõike mainitut arvesse võttes ootavad maheviljatootjad riigilt selget seisukohta ja tegevust: kui otsustatakse, et mahesektor on Eestile vajalik, tuleb leida lisaraha juba enne EL i järgmise eelarveperioodi maaelu arengukava rakendumist 2023. aastal.
Lisaraha on vaja ka uue perioodi eelarvesse mahetoetuse reale, kus toetusmäär on endiselt 100 eurot hektari kohta. See ei ole 2028. aastal mahetootjatena majandades ellujäämiseks kaugeltki piisav. Sellise tulevikuväljavaatega ning mahetootmise spetsiifikat ja piiranguid arvesse võttes ei ole tootjatel võimalik tagada ellujäämiseks vajalik rahavoog.
Lõpetuseks küsivad tootjad: kui uue eelarveperioodi alguses ei ole piisavalt rahalisi vahendeid, et maheteraviljatootjaid jätkama motiveerida, siis kuidas kavatseb Eesti 25 protsendi mahepõllumaa nõuet täita?
Mahetootjate pöördumise täismahus leiate SIIT.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
2
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele