Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 2. detsember 2020
Ainult tellijatele

Hendrik Kuusk EPKK sealihakonverentsil: Loomapidamisreeglites on tulemas muudatusi

1. detsembril toimunud Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja Sealihakonverentsil andis Maaeluministeeriumi toiduohutuse asekantsler Hendrik Kuusk ülevaate sellest, millised muudatused on tulemas loomade heaolu ja tervise osas sealihasektoris ja ka laiemalt loomakasvatussektoris.

Maaeluministeeriumi toiduohutuse asekantsler Hendrik Kuusk.
Autor: Maaeluministeerium

Esmalt peatus Hendrik Kuusk Euroopa Komisjoni strateegial „Talust lauale“. Selle strateegia laiem eesmärk on tagada kestlik toidutootmine. „Sektorile oluliseim selle strateegia juures on see, et üksiti on komisjonil plaanis vaadata üle loomade heaolu käsitlevad õigusaktid. Kaalutakse võimalust kehtestada loomade heaolu märgistus, seda selleks, et väärtustada loomade heaolu toidutarneahelas. Samuti on eesmärgiks vähendada põllumajandus- ja vesiviljelusloomadel kasutatavate antibiootikumide müüki 50% võrra. Ka plaanitakse vaadata läbi söödalisandite määrus, seda seetõttu, et on vaja vähendada loomakasvatuse keskkonnamõju eesmärgiga hõlbustada innovaatiliste söödalisandite turuletoomist,“ rääkis Kuusk eilsel veebikonverentsil.

Üldiselt on Euroopa Komisjon meie loomakasvatussektoriga rahul, kuid siiski on ka mõned väljakutsed. Nende sõnul on Eesti üks suuremaid ÜPP looma heaolu meetmete kasutajaid, kuid loomade heaolu nõuded ei ole piisavalt eesmärgipärased ja ambitsioonikad. Ka eelpoolräägitud antibiootikumide kasutust tuleks vähendada. Ning loomulikult on jätkuvalt teemaks Sigade Aafrika katk. Viimase puhul on oluline pöörata suuremat tähelepanu bioohutuse meetmete tõhustamisele suunatud investeeringutele.

Veterinaarseadustik on Maaeluministeeriumis töös. See on just läbinud ministeeriumite kooskõlastusringi ja käib ettevalmistus selle valitsusele esitamiseks. „Seadus koondab loomatauditõrje seaduse, veterinaarkorralduse seaduse ja loomade ning loomsete saadustega kauplemise seadused. Loomatervise määruse muudatused puudutavad bioturvalisust – näiteks millised peavad olema farmide piirded, varjualused, kuidas farme puhastatakse, kuidas toimub näriliste ja putukate tõrje, kuidas farmi pääseb, kuidas on korraldatud farmis liikumine kuni selleni, kuidas on korraldatud korjuste kõrvaldamine farmist,“ selgitas Kuusk.

Ta lisas, et üldpõhimõtted, mis siiani on toiminud, ei muutu. Neid vaid ajakohastatakse ja enam pööratakse rõhku ennetamisele. Samuti soovitakse olla paindlikumad esilekerkivatele ohtudele reageerimiseks.

Uus teema, millest vähem on räägitud, on ettevõtja ja loomakasvatusspetsialisti teadmised, olgu need siis omandatud töö käigus või koolis. „Riik toetab juba täna teadlikkuse tõusu läbi teadmissiirde pikaajalise programmi. Mingil juhul ei tähenda see seda, et loomapidajal peab olema akadeemiline haridus loomakasvatuse alal, vaid silmas on just peetud teadmisi, mida kasvatatava loomatõu puhul oluline on vaja teada,“ ütles Kuusk.

Loomakasvatajal on oluline ka oskus avastada oma farmis õigeaegselt loomade haigestumine. „Jälgimiskohustus loomataudi õigeaegseks avastamiseks – siin midagi uut ei ole. See kohustus on loomapidajal kogu aeg olnud. Loomapidajal on vastutus jälgida oma loomade tervist ja käitumist, ebatavalist suremust ning märgata tootangunäitajate muutust, mis on ka üks haigestumisele viitav märguanne,“ sõnas Kuusk. „Lisaks on aga plaanis kehtestada kohustus, mis tagab veterinaararsti riskipõhised, regulaarsed farmikülastused vähemalt 1 kord aastas. Neid veterinaari külastusi võib teha kombineerituna muude külastustega.“

Hendrik Kuusk on kindel, et spetsialisti ülevaatav silm nõustamise tähenduses on vajalik ja see ei ole ka liiga koormav kui kord aastas tuleb loomi ja nende pidamistingimusi vaatama loomaarst, seda ka juhul kui visuaalselt tundub kari terve olema.

Veterinaarravimite ja ravimsööda määruste rakendamine. Ravimiseadus ja loomasööda seaduse muudatused on plaanis muuta eeldatavalt 2021. aasta alguses. Siin on nii positiivset kui negatiivset. Hea on see, et uute veterinaarravimite kättesaadavus paraneb, vähem on tõkkeid ravimite liikumisel ja kontrolli pool ühtlustub. Ka kaskaadi tingimused muutuvad paindlikumaks.

„Keelatud on uue seadusliku raames kasutada mikroobivastaseid aineid rutiinselt, puudulikku hügieeni, kehva hooldamise või muu juhtimisvea korvamiseks ning kasvu edendamiseks ja jõudluse tõstmiseks. Ennetavalt võib mikroobivastaseid aineid kasutada vaid veterinaari poolt kinnitatud vajadusel, seda siis üksiklooma puhul. Rühmaravi on lubatud vaid viimase võimalusena, see peab olema põhjendatud. Liikmesriigile on antud ka õigus oma territooriumil teatavate mikroobivastaste ainete kasutamist loomadel täiendavalt piirata või keelata,“ rääkis muudatustest Kuusk.

Antibiootikumide kasutamine peab olema fikseeritud. Alates 28. jaanuarist 2022 hakkab kehtima nõue, et antibiootikumide kasutus peab olema fikseeritud ja kontrollitav. „Munakanad, broilerid, nuumkalkunid, vasikad, nuumsead - 2 aasta jooksul vastavalt otsusele 2013/652/EL mikroobide resistentsuse seire ja aruandluse kohta. Teised toidu saamiseks peetavad loomad - 5 aasta jooksul ning muud kasvatatavad või peetavad loomad - 8 aasta jooksul. Vabatahtlikult võib andmeid koguda füüsiliste isikute lemmikloomade ravimite kasutamise kohta,“ rõhutas asekantsler.

Toiduseaduse muudatusi puudutas Hendrik Kuusk lühemalt, mainides, et seaduse eelnõu on läbinud Riigikogus esimese lugemise ja planeeritud jõustuma 1. jaanuaril 2021.

Siseriiklikest algatustest tõi ta välja selle, et praegu on Riigikogus menetluses ka loomakaitseseaduse ja pankrotiseaduse muutmine. „Kui täna ettevõtjalt loomapidamise õigus ära võetakse, siis kohustus loomade hooldamiseks läheb praegu kohalikule omavalitsusele, see aga nüüd muutub. See kohustus saab nüüd olema VTAl. Pankrotiseaduse muudatused on seega tingitud vajadusest tagada loomade tervise ja elu kaitse ka juhul, kui loomapidaja suhtes on esitatud pankrotiavaldus ja algatatud pankrotimenetlus. Siin siis hakkavad VTA ja pankrotihaldur tegema koostööd.“

Sabad ja silmahambad. Otseselt seakasvatust puudutavad muudatused on seotud veterinaarsete tegevustega. „Sellest on viimasel ajal meedia vahendusel ka juba räägitud. Põrsaste sabade ja silmahammaste regulaarne või ennetav lõikamine on keelatud. Silmahammaste ja saba lõikamine on lubatud üksnes juhul, kui emiste nisadel või teiste sigade kõrvadel või sabadel esineb vigastusi ning muud sigade pidamise keskkonda ja loomkoormust arvestades rakendatud ennetavad meetmed sabade närimise ja muude voomade vältimiseks ei ole andnud tulemusi. Otsuse silmahammaste või saba lõikamise vajaduse kohta teeb veterinaararst. Teave nimetatud muude ennetavate meetmete ning veterinaararsti otsuse kohta peab kajastuma loomapidaja tegevuse üle peetavas arvestuses kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Nende muudatuste rakendumine on planeeritud 2021 alguses,“ tõi Kuusk välja seakasvatussektorit puudutavad muudatused.

Jaga lugu
Pollumajandus.ee suurtoetajad:
Pollumajandus.ee toetajad:
Sigrid SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 14 990
Ana TilksonReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150