Eesti on küll väike, aga nii klimaatiliselt kui mullastiku suhtes eripalgeline. Nii on oluline teada, milline sort millises piirkonnas parema saagi annab. Sellist uuringut on teinud Older Seeds koostöös firmaga Limagrain Europe juba 6 aastat.

- Katsepõld Lääne-Virumaal.
- Foto: Older Seeds
Older Seeds rajas 2020. aastal maisi sordivõrdluskatseid kaheksa tootja juurde neljas erinevas piirkonnas: Lääne- Virumaa, Järvamaa, Viljandimaa ja Jõgevamaa. Lõpuks koguti andmeid kokku 11 tootja juurest ning Hollandi laborisse saadeti analüüsimiseks 64 proovi. Põldudel kasvasid erineva kasvuajaga maisisordid alustades FAO120-st kuni FAO240-ni. “Tulemused näitavad väga hästi, millises piirkonnas, milline sort sobib kasvatamiseks, või milline sort annab väga häid tulemusi igas Eesti piirkonnas,” sõnas Older Seedsi juht Siim Older. Ta lisas, et selle aasta märksõnaks võiks olla maisikasvatuses “kannatlikkus”. “Need, kes ootasid maisi külviga või koristusega, olid kuivainesaagis võitjateks.”
Seotud lood
Maisi kasvatamisel Eesti tingimustes on üheks suurimaks väljakutseks lühike vegetatsiooniperiood ja heitlik ilmastik ning seda eriti sügisel. Just seetõttu on väga varajased maisisordid muutunud üha olulisemaks valikuks tootjatele, kes hindavad kindlust, kvaliteeti ja paindlikkust. FAO 110–120 sordid pakuvad võimalust hajutada riske võrreldes hilisemate FAO 160–190 sortidega, mille potentsiaal ei pruugi igal aastal täielikult realiseeruda.