Eesti on küll väike, aga nii klimaatiliselt kui mullastiku suhtes eripalgeline. Nii on oluline teada, milline sort millises piirkonnas parema saagi annab. Sellist uuringut on teinud Older Seeds koostöös firmaga Limagrain Europe juba 6 aastat.

- Katsepõld Lääne-Virumaal.
- Foto: Older Seeds
Older Seeds rajas 2020. aastal maisi sordivõrdluskatseid kaheksa tootja juurde neljas erinevas piirkonnas: Lääne- Virumaa, Järvamaa, Viljandimaa ja Jõgevamaa. Lõpuks koguti andmeid kokku 11 tootja juurest ning Hollandi laborisse saadeti analüüsimiseks 64 proovi. Põldudel kasvasid erineva kasvuajaga maisisordid alustades FAO120-st kuni FAO240-ni. “Tulemused näitavad väga hästi, millises piirkonnas, milline sort sobib kasvatamiseks, või milline sort annab väga häid tulemusi igas Eesti piirkonnas,” sõnas Older Seedsi juht Siim Older. Ta lisas, et selle aasta märksõnaks võiks olla maisikasvatuses “kannatlikkus”. “Need, kes ootasid maisi külviga või koristusega, olid kuivainesaagis võitjateks.”
Seotud lood
Teravilja kevadine umbrohutõrje on igal aastal üks olulisemaid taimekaitsetöid, kuid tänavune kevad seab põllumeestele tavapärasest enam väljakutseid. Pikka aega valitsenud jahedad ja kuivad olud pidurdasid kultuurtaimede kui ka umbrohtude arengut. Aprilli lõpu sademed ja kohatine lumekatse parandas aga niiskusolusid ning lõi eeldused umbrohtude kasvuks, kuigi ilm on endiselt jahe. Kõik need tegurid mõjutavad otseselt põllukultuuride ja umbrohtude arengut ning muudavad umbrohutõrje õige ajastuse tavapärasest olulisemaks.