Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 18. detsember 2020

Kaimo Maiste: Võiduks on vaja nii õnne kui tugevat meeskonda

Sakala Põldur saavutas tänavusel Viljelusvõistlusel esimese koha rapside arvestuses. RAPOOLi sort ’Atora’ andis saagiks 5,7 t/ha, see oli suurim rapsisaak võistluspõldude arvestuses. Kvaliteedis saadi 3. koht, tulukuses samuti 1. koht ning üldarvestuses saadigi rapside kategoorias võit.

Palju tunnustust Viljelusvõistluselt.
Autor: Sakala Põldur

Sakala Põlduri juht Kaimo Maiste sõnas Viljelusvõistluse lõpuseminaril, et see võistlus on nagu sport, keeruline on valida enda jaoks välja võistluspõllud ja püüda teha seal seda, mida osatakse ja mida teevad ka teised, kõige paremini. Ka on võistlus koht, kus on hea ennast võrrelda teistega. „Aga võiduks on vaja tegelikult nii õnne kui ka tugevat meeskonda,“ sõnas Maiste.

Erilised kiidusõnad lausus Kaimo Maiste ettevõtte agronoomile, staažikale tegijale Urmas Nurmsalule. Üldse tehakse Sakala Põlduris tööd ära seitsme töötajaga. Teraviljakasvatusega tegelev ettevõte on tegutsenud Viljandimaal juba 23. aastat ja tegu on suurtootjaga, kelle kasutuses on haritavat põllumaad 2800 hektarit. Talvisel perioodil tegeletakse ka metsavarumisega. Ettevõtte 2019. aasta käive oli 3,24 mln eurot, kasvades tunamullusega pea miljoni. Ka kasum kasvas võrreldes 2018. aastaga, olles 2019. aastal 0,4 mln eurot.

Tehtut analüüsitakse talvel. Sakala Põlduris on kasutusel täppisviljelusprogramm Ag Leader. „Kui kiirel põllutööde hooajal ei ole eriti aega süveneda neisse põllukaartidesse ja andmetesse mis selle lahendusega saame, siis on talv selleks ajaks, kui saab numbreid rahulikult analüüsida. Võrrelda ja vaadata kas joonistub välja mingi muster ja mida saaks-tuleks muuta, et saada paremaid saake,“ ütles Maiste.

Loe lisaks
Jõgeval selgusid parimad teraviljakasvatajad

300 põllumassiivi. Sakala Põlduri põllud on jaotunud kolmesajaks põllumassiiviks, talirapsi võistluspõld kandis nime põld nr. 150.

Kaimo Maiste sõnul ei paistnud sügisel kuskilt seda, et põllust nr. 150 võiks saada võistluspõld, ammugi võidupõld. Kevad aga üllatas. „2015. aastal olime sama põlluga võistlemas, siis saime saagiks 5,09 t/ha ja jäime kuhugi tahapoole toona. Järgnevatel aastatel oli sel põllul selline külvikord: veelkord talinisu, siis taas talinisu, siis hernes, talinisu ja viimasel aastal siis taliraps,“ ütles ta.

Maiste lisas, et kui nad võistluspõldu valivad, siis vaadatakse ka põllu ajalugu, tausta. „Vaatame, milline on selle ala mullastik ja mõtleme mis kultuur seal paremini kasvaks. Näiteks meie põllu pH ei ole kõrge, rapsile see sobib aga talinisule ei ole see hea. Fosfori näitudega saab rahule jääda, sama seis on kaaliumiga. Palju infot saab saagikaartidest. Kogu protsessi lõpetades tahame neid alati saada, aga sel aastal see ebaõnnestus. Õnneks meil on olemas eelmiste aastate saagikaardid. Neilt näeme kahjuks sarnast mustrit, kus põllud ei ole ühtlased - põlluääred on alati madalama saagikusega. See on teema, mille üle tuleb mõelda.“

Kuidas siis saadi võidusaak? „Peale talinisu koristust randaalisime põllu esimesel võimalusel, juba 22. juulil. Proovime alati hästi vara külvata, nii sai 2. augustil külvatud külvisenormiga 3,5 kg/ha taliraps ’Atora’. Üldse on aastad näidanud, et varased külvid toovad suurema saagi,“ rääkis Maiste. „Sügisväetamisele me erilist rõhku ei pannud. Väetis pandi koos külviga - NPK 10-26-26 150 kg/ha. Sügisel sai tehtud mullaherbitsiid ja nälkjate tõrje. Tegime ka augusti keskel ühe herbitsiiditiiru, sest nisu järel on kõrreliste pealetung suur, ja septembri alul fungitsiidi pritsetiiru ning veel ühe väetamise AN 34,4 100 kg/ha.“

TASUB TEADA

Boor on rapsi jaoks tähtis toiteelement, sest ristõielistel on boori järele suhteliselt suur vajadus. Booril on võtmeroll rakuseinte biosünteesis, süsivesikute ja valkude ainevahetuses ning rakkude jagunemises ja pikenemises, samuti on see seotud juurte ning võrsumissõlmede arenguga. Seetõttu on boor taimedele väga oluline just sügisel kiire kasvu perioodil ning kevadel varsumise ajal. Lisaks on boori vaja õietolmu vitaalsuse tagamiseks ning õietoru kasvuks, et tagada korralik seemnete moodustumine kõdras. Boor on ainuke toiteelement, mille defitsiidi korral taime füsioloogilised protsessis hoopis kiirenevad, mitte ei aeglustu, mis võib viia ebanormaalse rakkude kasvuni.

Molübdeeni puudusele on rapsid puudusele tundlikumad kui teraviljad. Molübdeeni puuduse risk tuleb esile just happelistel muldadel, kus mulla pH on väiksem kui 6,0 ja vähese orgaanilise ainega muldadel.

Eelmisest sügisest alates tehakse Sakala Põlduri põldudel leheanalüüse, kust koorus välja see, et sügisel on taimedel tohutu mikroelementide puudus. Nii anti lisaks kevadväetistele lisa ka leheväetistega, samuti sai põld amiinohappeid, rõhku pandi boorile ja molübdeenile. „Leheproovidest sai kohe näha, et seis põllul läks paremaks. Kevadel sai tehtudd ka umbrohutõrje, lisaks valgemädaniku tõrje ja võistluspõld koristati 3 päevaga, 9-11. 08.2020,“ kirjeldas Maiste põllul tehtud töid.

Igal juhul tasub talirapsi kasvatada, on Sakala Põlduri juht kindel. „Me oleme sellega n-ö maailma tegijate saakidele lähemal kui talinisuga.“

Võidu tõi RAPOOLi sort

Tänavusel Viljelusvõistlusel võistles rapside kategoorias 14 võistlejat. Neist kaheksa olid oma põldudele külvanud RAPOOLi rapsisordid ning neist omakorda kuus kasvatas võistluspõllul sorti ’Atora’.

Tegu on RAPOOLi uue põlvkonna hübriidsortide esindajaga, mis annab kõrge saagi stabiilselt erinevates ilmastikutingimustes, lausus RAPOOL Eesti piirkonnajuht Allar Kade sorti iseloomustades. Tema sõnul iseloomustab seda sorti kiire sügisene areng, kõrge talvekindlus, kiire kevadine taastumine ja lisaks peavõrsele ka paljude külgharude areng.

Sort 'Atora' kasvas kuuel võistluspõllul-
Autor: RAPOOL

“Hea taime tervis koos haiguskindlusega nii mustmädaniku kui ka närbumistõve vastu loob eelduse suureks saagiks erinevates kasvukohtades. Tänu kiirele tärkamisjärgsele arengule suudab ‘Atora’ ennast talvitumiseks korralikult ette valmistada, seetõttu sobib väga hästi hilisemateks külvideks. Ka suudab sort ‘Atora’ taluda hilisemat stressi madalama saagikusega piirkondades. Teada on, et ‘Atora’ talub väga hästi liigvett ning taastumine sellest on väga hea. Kuna kevadine areng on aeglane, siis kevadiste külmade oht on väike,” kirjeldab Allar Kade RAPOOLi rapsisordi häid omadusi.

Jaga lugu
Pollumajandus.ee suurtoetajad:
Pollumajandus.ee toetajad:
Sigrid SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 14 990
Erkki VilippReklaamimüügi projektijuhtTel: 51 77 736