Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Põllumajandus- ja kalandusministrite kohtumisel saavutati olulisi kokkuleppeid
Aasta viimasel Euroopa Liidu põllumajanduse ja kalanduse nõukogul (15.–16.12) võeti üldise heakskiiduga vastu Euroopa Nõukogu järeldused loomade heaolu märgistamise teemal, saavutati kokkulepe kalanduskvootides ning kinnitati eesistuja järeldused pakendi esikülje märgistamise, toiteaineliste põhijoonte ja päritolumärgistuse kohta.
Loomade heaolu märgistamise järeldustele andis Eesti oma heakskiidu, tõdedes, et loomatervise ja loomade heaolu kõrge tase on oluline eeldus eetilise, ühiskonna ootustele vastava loomapidamis- ja toidutootmiskultuuri edendamiseks. „Loomade heaolu parandamine käivitab terve ahela alates loomade paremast tervisest, antibiootikumide kasutamise vähenemisest ja toidu kvaliteedi paranemisest kuni elurikkuse säilimiseni välja,“ ütles Eestit ja Eesti seisukohti kohtumisel vahendanud Marten Kokk, asejuht Eesti alalises esinduses ELi juures.
Pakendi esikülje märgistamise küsimuses sarnast üksmeelt ei saavutatud, mis tähendab, et heaks kiideti eesistujamaa Saksamaa järeldused. Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku ühtlustada kohustusliku toitumisalase teabe esitamine pakendi esiküljel, et tarbijad saaksid teha tervislikke toiduvalikuid, ning kaalunud ettepanekut laiendada osale toodetest kohustuslikke päritolunõudeid, arvestades selle mõju ühisturule. Euroopa Liidu ülest harmoniseeritud pakendi esikülje märgistamise süsteemi seni kehtestatud ei ole.
Eesti toetas pakendi esiküljel toitumisalase teabe kohustusliku märgistamise süsteemi loomist, lisades, et ühist märgistussüsteemi kasutusele võttes tuleb ka tarbijaid teavitada. Nii loomade heaolu kui ka pakendi esikülje märgistuse puhul teeb komisjon mõjuhinnangu, millest peaks selguma õiguslike ettepanekute tegemise vajalikkus.
Kalanduskvootide läbirääkimiste kokkuleppe kõrval tutvustas Horvaatia ettepanekut pikendada EMKFi kriisimeetmete kehtivust, mida toetas 14 liikmesriiki. Volinik tõi välja, et komisjonil ei ole kavas seda ettepanekut teha ning kõik peaksid keskenduma pigem uue programmiperioodi ettevalmistusele.
Lõunalauas arutasid ministrid ÜPP reformi hetkeseisu. Paljude jaoks oli oluline hoida praegu oktoobris nõukogu tasandil saavutatud kokkulepet ja mitte suhtuda liiga vastutulelikult Euroopa Parlamendi ega Euroopa Komisjoni ettepanekutesse. „Meie jaoks on oluline saavutada piisav paindlikkus liikmesriikidele poliitika rakendamisel. See tähendab näiteks nn rohelise arhitektuuri sammasteülest käsitlemist, samuti püsirohumaa referentsaastaga arvestamist,“ vahendas Marten Kokk. Eesistuja Saksamaa andis ülevaate tehtud edusammudest ja Portugal kinnitas soovi olla hea vahendaja kokkuleppe saavutamisel 2021. a I poolaastal.
Hetkel kuum
Enimloetud
5
Vaata ülevaatest, kuidas SAK levib Saksamaalt läbi Baltikumi Soomeni ning millistes riikides on viirus jõudnud juba seafarmidesse.
6
Ago Teder: “E-Piima saaga võttis meilt paari aastaga vähemalt 8 miljonit eurot”
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Ago Teder: “E-Piima saaga võttis meilt paari aastaga vähemalt 8 miljonit eurot”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele