Autor: Põllumajandus.ee • 29. detsember 2020

20 aastat väljamakseid PRIAst – 4 miljardit eurot valdkonna arengu toetamiseks

Tänavu 20. tööaastat tähistav PRIA jõudis detsembrikuus uue teetähiseni, mil põllumeestele väljamakstud toetused ületasid 4 miljardi euro piiri. Ülevaate PRIA tegevusest ja toetuste maksmise ajaloost annab Maablogis Maaeluministeeriumi maaelupoliitika ja analüüsi osakonna majandus- ja keskkonnaanalüüsi büroo nõunik Katre Kirt.

20 aastat väljamakseid PRIAst – 4 miljardit eurot valdkonna arengu toetamiseks.
Autor: Pixabay

Eesti liitumine Euroopa Liiduga 2004. aastal tagas juurdepääsu liidu ühisfondidele (EAGF, EAFRD, EKMF). Ühine põllumajanduspoliitika ja riigiabi reeglid seavad piirid ja annavad võimalused toetuste maksmiseks põllumajanduse, metsanduse, toiduainetööstuse, kalanduse ning maapiirkonnas tegutsevate ettevõtete arenguks.

Rakendusasutuse rolli täidab alates 2000. aastast Maaeluministeeriumi valitsemisalas asutatud Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet ehk PRIA. Amet loodi varem Eesti riigieelarvest otsetoetuseid maksnud Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Keskuse baasil. Esimene toetuspakett, mille jaoks uute Euroopa Liidu kandidaatriikide seas esimesena Euroopa Komisjoni akrediteering saadi, oli liitumiseelne investeeringutoetuste programm SAPARD.

PRIA teenuseid kasutab üle 53 000 kliendi, seal töötab ligi 340 inimest ning teenindusbürood asuvad 15 maakonnas. PRIA ülesanne on korraldada riiklike toetuste ning Euroopa Liidu põllumajanduse ja maaelu arengu toetuste, Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi toetuste ja turukorralduslike toetuste jagamist, pidada riiklikke põllumajandusregistreid ja muid andmekogusid ning töödelda ja analüüsida nende andmeid.

Millist teed pidi jõuab toetus taotlejani?

Toetuste sihtgrupini jõudmiseks on oluline rakendusasutuse täpsus, koostöövalmidus, nõustamis- ja ärakuulamisoskus, tehniline valmisolek, uuendusmeelsus ja pidev eesmärgistatud areng. Lisaks on kindlasti tähtsad ka paindlikkus ja võime leida õigeid lahendusi, mis võivad kuluda ära vaidlustes.

Möödunud 20 aastat võime jagada tinglikult neljaks programmiperioodiks. Aastad 2000–2006, mil maksti SAPARDi investeeringutoetusi, millest põllumajandustootmise investeeringuteks ligikaudu pool, veerand põllumajandus- ja kalandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks ja veerand maapiirkondade arenguks. Eesti riigi panus moodustas veerandi toetusest. Suurimate projektidena saab esile tõsta ASi Paljassaare Kalatööstuse kala ja kalatoodete käitlemise ehitiste ehitamist, ASi Valga Lihatööstus (praegu Atria Eesti AS) Valga Liha- ja Konservitööstuse tapamaja ehitust ning Nõo Lihatööstuse ASi lihatööstuse tootmishoone juurdeehitust ja seadmete ostmist. SAPARDi toetustele lisaks maksti sel perioodil veel seitset tulutoetust, kuut investeeringutoetust (näiteks intressitoetus, kindlustustoetus) ja viit üldist toetust.

Alates 2004. aastast juhiti põllumajanduse ja maaelu arengut riikliku maaelu arengukavaga (2004–2006), mille raames maksti kaheksat toetust; viimased maksed tehti veel 2010. aastal. Toetustest veidi üle poole maksti investeeringuteks põllumajandustootmisse, seitsmendik saaduste töötlemisse ja turustamisse, kümnendik maapiirkondade arenguks ning ülejäänu suunati maaparandusse, metsandusse, nõuande ja teabeteenuste arendamiseks. Paralleelselt maksti aastate 2004–2006 maaelu arengukavast seitset toetust, mis olid peamiselt suunatud mulla madala boniteedi tõttu ning arvestades piirkonna majanduslikke ning sotsiaalseid olusid ebasoodsamate piirkondade toetuseks ja keskkonnahoidlikuks põllumajandustoetuseks; viimased väljamaksed tehti 2009. aastal. Rakendati ka EAGFi meetmeid otsetoetustena põllumajandustootjatele (8 meedet) ning riigisiseseid riigiabi ja turukorralduse meetmeid.

Järgneval Euroopa Liidu eelarveperioodil, aastatel 2007–2013, eraldati ELi eelarvest Eesti kasutusse 1,22 miljardit eurot, millele lisandusid Eesti riigieelarvest eraldatud summad. Toetusmeetmeid oli arvult üle 75. Kogu toetuste eelarves oli otsetoetuste osatähtsus u 47%, maaelu arengukava (2007–2013) osatähtsus u 52%, lisaks riiklikud toetused u 1%. Maaelu arengukava 2007-2013 neljast telje toetustest oli põhirõhk I telje nõustamise, koolituse ja investeeringutoetustel ja II telje keskkonda hoidvate tegevuste toetamisel. Kuid piisavalt tähelepanu sai ka maaelu areng (sh Leader-meede külaelu arenguks).

Nüüd, kui väljamakstud toetused on ületanud 4 miljardi euro piirini, on käes ka eelarveperioodi 2014–2020 lõpp, kuid maaelu arengukava (2014-2020) meetmeid rakendatakse ka järgnevatel aastatel. Sellel perioodil on rakendatud üle 75 erineva meetme milleks ELi eelarvest eraldati 1,73 miljardit eurot ja lisaks on Eesti riigi panus olnud ligikaudu kuuendik. Otsetoetuste osatähtsus koos turukorraldusmeetmetega on veidi üle poole kogu põllumajandusele, toidutööstusele ja maaelu arenguks suunatud toetuste summast, riiklikud toetused moodustavad u 1–2% ja ülejäänu on maaelu arengukava meetmete rakendamiseks, millest suurim osa on mõeldud keskkonnatoetusteks ja investeeringute toetamiseks.

Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist (EMKF) on Eestil olnud võimalik kasutada ligikaudu 128,5 miljonit avaliku sektori toetusraha. Fondi aastate 2014–2020 riikliku rakenduskava elluviimiseks on rakendatud kõik prioriteetsed suunad, taotlusvoorud on toimunud 29 meetme toetustes. 2020. aasta lõpu seisuga oli EMKFi toetusi heaks kiidetud 103 miljoni euro ulatuses ning väljamakseid tehtud 68 miljoni euro ulatuses. Näiteks kalandusega seotud rannapiirkondade arengu soodustamiseks on Eestis EMKFi vahendite toel toimetamas kaheksa kalanduse rannapiirkonna tegevusgruppi. Samuti tegutseb teadlaste ja kalurite koostöötoetuse ning teadlaste ja vesiviljelusettevõtjate koostöötoetuse najal rakenduskava suurima projektina Kalanduse Teabekeskus. Lisaks valmis EMKFi vahendite toel Paldiski kalajahutehas, mis on viimaste aastate üks märkimisväärsemaid suurprojekte regioonis.

Milleks seda kõike vaja on olnud?

Toetused on olnud lisasissetulekuallikaks põllumajandustootjatele, et turule orienteeritud majanduses toota taskukohast toitu (ligi 49% toetustest makstakse sissetulekutoetusena). Eesti põllumajanduse kogutoodangu väärtus ja loodud lisandväärtus on alates 2001. aastast kahekordistunud. Investeeringutoetused koos teadmussiirde edendamise ja nõuande pakkumisega (19% toetustest) on aluseks tehnoloogia ja teadmiste arengule. Esmatootmises tehtud brutoinvesteeringute kogumaht selle aja jooksul on olnud üle 3,1 miljardi euro. Toiduaine- ja joogitööstuste loodav lisandväärtus on suurenenud 2,3 korda ja kalanduses loodav lisandväärtus 2,9 korda. Meie toidutootjad on muutunud konkurentsivõimelisemaks ning põllumajandussaaduste väliskaubandusbilanss on paranenud. Kui 2001. aastal oli põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordi ja impordi väärtuse suhe 0,65, siis 2020. aastal juba 0,84.

Hõive on vähenenud tehnoloogiliste uuenduste tõttu. Kui 2001. aastal oli põllumajanduses kasutatavat tööjõudu 58 427 täistööajale taandatud tööjõuühikut, siis 2020. aastal 17 719. Saagikused on tänu kvaliteetsematele tootmissisenditele ja arenenud tootmistehnoloogiale suurenenud olenevalt aastast ligi kaks korda. Piimatootmises on aastane piimatoodang lehma kohta esimese kolme kõrgeima hulgas Euroopa Liidus, ulatudes 9 633 kg-ni 2019. aastal. Meeldetuletuseks, et 2001. aastal oli see näitaja 5 152 kg.

Maa saab haritud ja maastikud korrastatud

Maapiirkondade maastikupilt on meeldiv. Ligi miljon hektarit põllumaad on hoitud heas korras. 80% kasutuses olevast põllumajandusmaast haritakse keskkonnasäästlikul viisil, sealhulgas ligi 23% maast mahedalt. Sellise kestliku majandamise toetuseks on suunatud 18% kogutoetusest, vähendades nii sisendikasutuse intensiivsusest põhjustatud saamata jäänud tulu. Selle toetusosa hea mõju avaldub maastike mitmekesisuses, ressursside säästlikus kasutuses, puhtas õhus ja vees ehk kõiges, mida loeme oma igapäevaelu tavapäraseks osaks.

Maapiirkondades tegutseb kolmandik eesti ettevõtetest, ettevõtluse mitmekesistamise ja LEADER-meetme kaudu toetatakse ettevõtlust, elustiili ja tööhõivet.

Selle 20 aasta ja nelja programmiperioodi jooksul on toimunud meeletult kiired arengud kogu sektoris, ka riigi ja ministeeriumi haldusala vaates. 2015. aastal võttis amet kasutusele uue e-PRIA taotluskeskkonna. 2016. aastal kolis asutus Tartus uude asukohta Tähe tänaval. Kahe ja poole aasta töö tulemusena pandi kirja sektoriga seonduvad tähtsamad tegevused põllumajandust ja kalandust aastani 2030 juhtivasse arengukavva, mille eesmärkidele tuginedes kirjeldatakse praegu põllumajandus- ja kalanduspoliitikat peatselt algavaks Euroopa Liidu uueks eelarveperioodiks.

Tugev käepigitus ja tänu kõigile inimestele, kes on panustanud 20 aasta vältel Eesti maaelu arendamisse ja uute eesmärkide saavutamisse.

Katre Kirt, Maaeluministeeriumi maaelupoliitika ja analüüsi osakonna majandus- ja keskkonnaanalüüsi büroo nõunik

Allikas: Maablogi

Jaga lugu
Pollumajandus.ee suurtoetajad:
Pollumajandus.ee toetajad:
Sigrid SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 14 990
Erkki VilippReklaamimüügi projektijuhtTel: 51 77 736