Uus valitsusliit otsustab uue põllumajanduspoliitika arengusuunad

Põllumajanduspoliitika rakendamisel tuleb vältida meetmeid, mis soodustavad kunstlikult maa rendi- ja müügihinna kasvu, sh tuleks jätkata hektaripõhiste otsetoetuste ühetaolise maksmisega sõltumata ettevõtte suurusest ja mitte rakendada otsetoetuste ümberjaotamise skeemi. Väiketootmise toetamiseks tuleks kasutada suunatud meetmeid, mis aitavad ettevõtjate käsutada olevaid ressursse arvestades ettevõtjate sissetulekuid tõsta.

Lähiaastate võtmeküsimuseks kujuneb ka Eesti riigipoolne panus ÜPP strateegiakava meetmete kaasrahastamisel – kasvanud keskkonna- ja kliimaambitsiooni arvestades ootame riigilt minimaalsest tasemest suuremat panustamist. Põllumajandussektorit ootavad seoses kavandatava rohepöörde ja keskkonnanõuete karmistamisega ees suured väljakutsed, millega toimetulekuks on vajalikud riigi poolt hästi suunatud meetmed.

Samas peavad eesootava rohepöörde kontekstis vastutustundlikult käituma kõik toiduainete tarneahela osapooled – põllumajandustootjad, toiduainetööstused, kaubandusettevõtted ja tarbijad. Keskkonnahoidlikult ja kõrgetele standarditele vastavalt toodetud toidul on oma hind, mida tarbijad peavad olema valmis maksma.

Põllumajanduskoja hinnangul tuleb toiduainete tarneahela tasakaalustamiseks soodustada ühistegevust ja tõkestada ebaausate kauplemistavade kasutamist. Lähiajal ootab vastuvõtmist näiteks ebaausate kauplemistavade seadus. Oluline on tagada ka toiduainete korrektne märgistamine, mis välistab tarbija eksitamise nii toidu päritolust kui ka tootmis- ja töötlemisviisist. Samuti tuleks tõhustada imporditud põllumajandussaaduste ja toidu kontrolli Eesti turul, mis aitab ära hoida ELi siseturul liikuva toidukauba erineva kvaliteedi probleeme ning tagab võrdsed konkurentsi¬¬tingimused Eesti ettevõtjatele.

Olulise toidujulgeolekut mõjutava tegurina tooksin välja ka maapoliitika küsimused: riigimaa müümisel tuleb arvestada põllumajandusettevõtete majandusliku olukorraga ja tagada põllumaa jäämine põllumajandustootjate kasutusse. Lähiajal saab ilmselt selgemaks, kuidas uus valitsusliit läheb edasi eelmise valitsuse poolt algatatud maade hindamise ja maksustamise teemadega. Maa maksustamisel tuleb lähtuda vajadusest säilitada kohaliku toidutootmise konkurentsivõime, mistõttu on maade ümberhindamisel vajalik rakendada kaitseklausleid järsu ja suure maksutõusu ärahoidmiseks.

Konkureerime teiste riikide tootjatega, mistõttu on oluline ka põllumajanduse siseriiklik toetamine. Põllumajanduskoja hinnangul peaks valitsus lähiaastatel hea seisma selle eest, et siseriiklikult ära kasutada kõik võimalused kodumaise põllumajanduse toetamiseks läbi täiendavate siseriiklike toetuste ja maksusoodustuste (kütuse-, gaasi- ja elektriaktsiisi soodustus, biogaasi aktsiisivabastus jms). Kuigi siseriiklike toetuste maksmisel tuleb kinni pidada riigiabi reeglitest, siis võrreldes senisega on kindlasti ruumi toetuste suurendamiseks (nt tõuaretuse suuremas mahus toetamine). Põllumajanduskoja poolt ootame, et valitsus panustaks täiendavateks siseriiklikeks toetusteks nii sellel kui järgmisel aastal vähemalt 15,3 miljonit eurot – sellise summa ulatuses lubab EL Eestis maksta üleminekutoetusi. Kui seda ei soovita vananenud referentside tõttu teha üleminekutoetuse vormis, siis tuleks leida alternatiivseid võimalusi kodumaise tootmise soodustamiseks.

Põllumajandusmaa ja mets on Eesti jaoks strateegiliselt oluline ressurss, mille kasuta¬mine annab võimaluse toidutootmiseks, biomajanduse arendamiseks, majanduskasvu ja ekspordi soodustamiseks ning töökohtade kindlustamiseks maapiirkondades. Vajame häid raamtingimusi, et Eesti biomajanduse potentsiaali paremini ära kasutada. Biomajanduses peituvad lahendused ka Euroopa roheleppe eesmärkide saavutamiseks.

Roomet Sõrmus, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees