Autor: Põllumajandus.ee • 26. veebruar 2021

Uus valitsusliit otsustab uue põllumajanduspoliitika arengusuunad

Olukord turgudel on mitmetes sektorites jätkuvalt keeruline – sügav kriis seakasvatuses kestab juba pool aastat, piima kokkuostuhind püsib juba pea aasta tootmise omahinna piiril.
Autor: Liis Treimann

Uue valitsusliidu ees seisavad olulised otsused, millel on suur mõju Eesti põllumajandus- ja toidusektori lähiaastate käekäigule. Ettevõtjad ootavad pikisilmi, milliseks kujuneb eelmise valitsuse poolt algatatud kriisiabipaketi lõplik suurus ja jaotus. Palju sõltub otsustest, mis puudutavad maaelu arengukava rahastamist sellel ja järgmisel aastal. Lähema aasta jooksul peaks aga valmis saama ka ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava, mis suunab alates 2023. aasta algusest vähemalt viie aasta jooksul maamajandussektori arenguid.

Olukord põllumajandusturgudel on mitmetes sektorites jätkuvalt keeruline – sügav kriis seakasvatuses kestab juba pool aastat, piima kokkuostuhind püsib juba pea aasta tootmise omahinna piiril ja sellest madalamalgi, koroonakriis on tekitanud peavalu toodangu turustamisel loomakasvatuse erinevates valdkonades, aga ka aianduses. Selle valguses ootavad põllumajandustootjad algselt kavandatud 12 miljoni euro suuruse kriisiabi paketi lõplikke otsuseid ja võimalikult kiireid väljamakseid. Esindusorganisatsioonide sügisese arvutuse kohaselt on tegelik abi vajadus vähemalt 24 miljonit eurot, praeguseks kriisi kestust arvestades aga suuremgi. Maaeluminister on väljendanud lootust, et senisele paketile leitakse lisa juurde. Esialgse ettepaneku kohaselt jäi väga tagasihoidlikuks nt piimasektori toetus, millele tuleks kindlasti leida lisavahendeid. Loodetavasti saavad vajalikus mahus leevendust erinevate sektorite ettevõtjad.

Uus valitsusliit lubab tõsta toidujulgeoleku taset

Põllumeeste kõige olulisemaks ülesandeks on toidu tootmine. Kuu aega tagasi ametisse astunud valitsus on riikliku toidujulgeoleku tõstmiseks lubanud väärtustada kohalikke tootjaid ja kodumaiseid toiduaineid. Toidujulgeoleku tagamine on väga kompleksne küsimus, kuid kõige olulisem on, et kohalike põllumajandustootjate jaoks oleksid tagatud piisavad sissetulekud ja majanduslik kindlustunne. Enamus sissetulekutest tuleb turult, kuid majandusliku stabiilsuse saavutamiseks on lisaks vajalikud nii ELi kui siseriiklikud toetused, maksusoodustused, head riskijuhtimise meetmed jpm. Vähemalt senisel tasemel tuleb säilitada põllumajanduses kasutatava diiselkütuse ja teiste energiakandjate aktsiisisoodustused. Olulist rolli meie tootjate konkurentsivõimes mängivad ka keskkonna- ja teised tootmisele esitatavad nõuded.

Arengukava prioriteedid paika

Maaelu arengukava muudatustest ja väljatöötamisel olevast ÜPP strateegiakavast rääkides on Eesti ise¬varustatuse tagamiseks põhitoiduainetega oluline soodustada investeeringuid, mis aitavad juurutada tootmisesse uusi tehnoloogiaid ning tõsta põllu¬majandus- ja toidusektori tootlikust ja loodavat lisandväärtust. Põllumajanduskojas leiame, et põllumajandussektori investeeringumeetmed tuleb selgemalt siduda ka keskkonna¬poliitika eesmärkide saavutamisega. Tähelepanu tuleb suunata toiduainetööstusesse tehtavatele investeeringutele, mis aitab kodumaist toorainet rohkem väärindada ja lisandväärtust tõsta. Sektori arengu seisukohalt on võtmetähtsusega hea juurdepääs investeeringute tegemiseks vajalikule kapitalile. Selles osas näeme Maaelu Edendamise Sihtasutusel jätkuvalt olulist rolli.

Põllumajanduspoliitika rakendamisel tuleb vältida meetmeid, mis soodustavad kunstlikult maa rendi- ja müügihinna kasvu, sh tuleks jätkata hektaripõhiste otsetoetuste ühetaolise maksmisega sõltumata ettevõtte suurusest ja mitte rakendada otsetoetuste ümberjaotamise skeemi. Väiketootmise toetamiseks tuleks kasutada suunatud meetmeid, mis aitavad ettevõtjate käsutada olevaid ressursse arvestades ettevõtjate sissetulekuid tõsta.

Lähiaastate võtmeküsimuseks kujuneb ka Eesti riigipoolne panus ÜPP strateegiakava meetmete kaasrahastamisel – kasvanud keskkonna- ja kliimaambitsiooni arvestades ootame riigilt minimaalsest tasemest suuremat panustamist. Põllumajandussektorit ootavad seoses kavandatava rohepöörde ja keskkonnanõuete karmistamisega ees suured väljakutsed, millega toimetulekuks on vajalikud riigi poolt hästi suunatud meetmed.

Hästi toimiv toiduainete tarneahel

Samas peavad eesootava rohepöörde kontekstis vastutustundlikult käituma kõik toiduainete tarneahela osapooled – põllumajandustootjad, toiduainetööstused, kaubandusettevõtted ja tarbijad. Keskkonnahoidlikult ja kõrgetele standarditele vastavalt toodetud toidul on oma hind, mida tarbijad peavad olema valmis maksma.

Põllumajanduskoja hinnangul tuleb toiduainete tarneahela tasakaalustamiseks soodustada ühistegevust ja tõkestada ebaausate kauplemistavade kasutamist. Lähiajal ootab vastuvõtmist näiteks ebaausate kauplemistavade seadus. Oluline on tagada ka toiduainete korrektne märgistamine, mis välistab tarbija eksitamise nii toidu päritolust kui ka tootmis- ja töötlemisviisist. Samuti tuleks tõhustada imporditud põllumajandussaaduste ja toidu kontrolli Eesti turul, mis aitab ära hoida ELi siseturul liikuva toidukauba erineva kvaliteedi probleeme ning tagab võrdsed konkurentsi¬¬tingimused Eesti ettevõtjatele.

Olulise toidujulgeolekut mõjutava tegurina tooksin välja ka maapoliitika küsimused: riigimaa müümisel tuleb arvestada põllumajandusettevõtete majandusliku olukorraga ja tagada põllumaa jäämine põllumajandustootjate kasutusse. Lähiajal saab ilmselt selgemaks, kuidas uus valitsusliit läheb edasi eelmise valitsuse poolt algatatud maade hindamise ja maksustamise teemadega. Maa maksustamisel tuleb lähtuda vajadusest säilitada kohaliku toidutootmise konkurentsivõime, mistõttu on maade ümberhindamisel vajalik rakendada kaitseklausleid järsu ja suure maksutõusu ärahoidmiseks.

Siseriiklikud toetused hoiavad konkurentsis

Konkureerime teiste riikide tootjatega, mistõttu on oluline ka põllumajanduse siseriiklik toetamine. Põllumajanduskoja hinnangul peaks valitsus lähiaastatel hea seisma selle eest, et siseriiklikult ära kasutada kõik võimalused kodumaise põllumajanduse toetamiseks läbi täiendavate siseriiklike toetuste ja maksusoodustuste (kütuse-, gaasi- ja elektriaktsiisi soodustus, biogaasi aktsiisivabastus jms). Kuigi siseriiklike toetuste maksmisel tuleb kinni pidada riigiabi reeglitest, siis võrreldes senisega on kindlasti ruumi toetuste suurendamiseks (nt tõuaretuse suuremas mahus toetamine). Põllumajanduskoja poolt ootame, et valitsus panustaks täiendavateks siseriiklikeks toetusteks nii sellel kui järgmisel aastal vähemalt 15,3 miljonit eurot – sellise summa ulatuses lubab EL Eestis maksta üleminekutoetusi. Kui seda ei soovita vananenud referentside tõttu teha üleminekutoetuse vormis, siis tuleks leida alternatiivseid võimalusi kodumaise tootmise soodustamiseks.

Põllumajandusmaa ja mets on Eesti jaoks strateegiliselt oluline ressurss, mille kasuta¬mine annab võimaluse toidutootmiseks, biomajanduse arendamiseks, majanduskasvu ja ekspordi soodustamiseks ning töökohtade kindlustamiseks maapiirkondades. Vajame häid raamtingimusi, et Eesti biomajanduse potentsiaali paremini ära kasutada. Biomajanduses peituvad lahendused ka Euroopa roheleppe eesmärkide saavutamiseks.

Roomet Sõrmus, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees

Jaga lugu
Pollumajandus.ee suurtoetajad:
Pollumajandus.ee toetajad:
Sigrid SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 14 990
Ana TilksonReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150