2021. aastal oli Eestis nisu kasvupind rekordiliselt kõrge, kusjuures suurema osa sellest moodustas talinisu. Eks sellele on kaasa aidanud kasvatamiseks pakutavate sortide suur ja mitmekesine valik ning ka viimaste aastate soodsad talved, kus kõik sordid ilusasti kevadise kasvuperioodi alguseni on vastu pidanud. Soe suvi, mis aitab teraviljadel kiiremini valmida ning need siis varakult koristatud saavad, aitavad samuti kaasa uue hooaja taliviljade pinna kasvule.

- Jõgeva tali- ja suvinisu kollektsioonkatse paarikümne sordi keskmiste saagitasemete võrdlus näitas, et talinisu sortide keskmine saagikus oli 80-90% parimate aastate tasemest ja suvinisul umbes 60%.
- Foto: Reine Koppel
Keskmine talinisu saagikus võib heal saagiaastal olla ligi 30% kõrgem kui suvinisul, nii oli näiteks aastal 2019. Eriti tuli kahe nisutüübi saagi vahe esile 2021. põuasel ja kuumal aastal, kus suvinisu kohati väga palju kannatas ja kahjuks väljendus see ka madalamates saaginumbrites. Jõgeva tali- ja suvinisu kollektsioonkatse paarikümne sordi keskmiste saagitasemete võrdlus näitas, et talinisu sortide keskmine saagikus oli 80-90% parimate aastate tasemest ja suvinisul umbes 60%. Piirkonniti võib tulemus olla erinev.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Veel mõni aasta tagasi tähendas päikesepaneelide omamine sirgjoonelist äriloogikat: toodad elektrit, tarbid ise ning ülejäägi müüd hea hinnaga võrku. Täna on olukord energiaturul muutunud. Taastuvenergia tootmisvõimsusi on lisandunud omajagu ning päikeselistel tundidel tekib võrku suur ületootmine, mis surub börsihinna madalaks või isegi negatiivseks. Seetõttu on akusalvestid muutumas nii ehitus- kui ka põllumajandusettevõtete jaoks üheks olulisemaks investeeringuks energialahendustes.