Valitsus kinnitas neljapäeval Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014–2020 kaheksandad muudatusettepanekud, et muuta selle meetmete rakendamise tingimusi 2022. aastaks.
„Kuigi uus, aastaid 2023–2027 hõlmav ühise põllumajanduspoliitika periood on juba sama hästi kui ukse ees ja ettevalmistused selleks käimas, on meil veel ees üks üleminekuaasta, mille vältel saame anda maaelu arengu toetusi kehtivate reeglite alusel. Neid reegleid tuleks veel kohandada, et paremini vastata muutunud oludele ja uutele katsumustele,“ selgitas maaeluminister Urmas Kruuse.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Igal sügisel pressitakse Eestis ja mujal Euroopas tuhandeid tonne puuvilju ja marju mahlaks. Pressimise käigus tekib suur kogus koortest, viljalihast ja seemnetest koosnevat pressjääki, mida on seni peetud väheväärtuslikuks, ehkki selle tegelik potentsiaal on märkimisväärne.