Põllumehe mured on ajas muutuvad. Kord muretseme toetuste pärast, siis teeb ilm vingerpusse või veab tehnika alt. Sama lugu on rõõmudega, ainult, et need spektrid, olenemata aastaajast, on põllumehele ikka meeltmööda.

- Väga umbrohtunud maheherne koristus.
- Foto: Toomas Truup
Mahetalu peremees Toomas Truup on esimest põlve põldnik, kes koos vennaga seitsmendat hooaega põllumajandusega tegelenud. „Huvi põllumajanduse vastu tekkis ilmselt siis, kui pärast keskkooli, 2009. aastal, Austraalias töötasin. Seal olid meeletult suured põllud ja võimsad masinad, millega oli huvitav töötada. Koju naastes sai õppima mindud Eesti Maaülikooli ja pärast lõpetamist otsustasime vennaga koos, et alustame ise põllumajandusega,“ meenutab põllumehekarjääri algust Truup. Kohe sai otsustatud, et tegutsetakse mahedalt ning ainult taimedega. „Kauplesime isa käest 14 hektarit põllumaad oma kasutusse ning hakkasime pihta. Kui keeruline see ikka olla saab?“ tõstatab Truup küsimuse.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Teravilja kevadine umbrohutõrje on igal aastal üks olulisemaid taimekaitsetöid, kuid tänavune kevad seab põllumeestele tavapärasest enam väljakutseid. Pikka aega valitsenud jahedad ja kuivad olud pidurdasid kultuurtaimede kui ka umbrohtude arengut. Aprilli lõpu sademed ja kohatine lumekatse parandas aga niiskusolusid ning lõi eeldused umbrohtude kasvuks, kuigi ilm on endiselt jahe. Kõik need tegurid mõjutavad otseselt põllukultuuride ja umbrohtude arengut ning muudavad umbrohutõrje õige ajastuse tavapärasest olulisemaks.