Viljakasvatajatel on viimase kahe aasta jooksul olnud nii kasumlikkust toetavaid kui mittesoosivaid tegureid. Baltikumi piimatootmine on stabiliseerunud ning maa hind jätkuvalt üks Euroopa Liidu madalamaid, kirjutatakse SEB foorumis.
Põllumajandussektor on ajalooliselt olnud üsna stabiilne, mille tsüklilisus on pikas perspektiivis madalam. Samas on selle osakaal kohalikus majanduses langemas - põllumajandussektori osa SKP-st moodustab ca 3,5%, samas kui 20 aastat tagasi moodustas see 7%. Sellele vaatamata on Euroopa riigid endiselt selle sektori toetamisele väga pühendunud, kuna siseriiklikult toodetud toiduainete saadavus ja sealt läbi ka hindade stabiilsus on üks peamisi eesmärke piirkonna jaoks.
Seotud lood
Põllumajanduses on aina rohkem hakatud rääkima ettevõtete süsiniku jalajälje mõõtmise vajalikkusest. Varasem ettevõtete jätkusuutlikkuse mõiste on saanud selles valguses hoopis avarama tähenduse. Tulevikus hinnatakse ettevõtete krediidivõimekust just nendest parameetritest lähtuvalt. Täna õnneks veel pangad täiendavaid tegevusi ettevõtetelt ei nõua, küll aga käivad ettevalmistused tuleviku tarbeks.
Põllumajandusturu ebastabiilne majanduslik olukord nagu muutlikud väetise- ja teraviljahinnad ning kasvavad tootmiskulud on peavaluks igale põllumehele. Keeruline seis sunnib põllumehi rohkem arvutama ja investeeringutest saadavat kasu kaaluma. See olukord määrab otseselt taimekaitsevahendite üle otsustamise. Kuidas säästa, kuid samal ajal saada maksimaalset tulu?