Valminud on toidust uuritavate taimekaitsevahendite jääkide aruanne

Maaeluminister Urmas Kruuse osaleb täna Luxembourgis toimuval põllumajandus- ja kalanduse ministrite nõupidamisel, kus tal on plaanis koos üheksast Euroopa Liidu liikmesriigist koosneva grupiga juhtida tähelepanu taimekaitse säästva kasutamise määruse eelnõus täheldatud murekohtadele.

Ohutusnõudeid on kohustatud järgima kõik taimekaitsevahendite kasutajad – nii professionaalsed põllumehed kui ka hobiaednikud, karuputke tõrjujad, haljastajad, maanteede ja raudteede hooldajad ning teised mittepõllumajanduslikel aladel taimekaitsevahendite kasutajad.

Kui pole just tegu mahepõllundusega, siis kasutatakse haritaval maal rohkemal või vähemal määral ka keemilisi taimekaitsevahendeid. Nähes põllul pritsi, tekib arusaadavalt inimestel küsimus enda turvalisusest – seda nii põldude keskel elades kui ka juhusliku möödumise korral, kirjutab Põllumajandus- ja Toiduameti taimekaitse ja väetise osakonna nõunik Timo Torp.

Umbrohtude resistentsuse teemat hakkas Bayer Baltimaades põhjalikumalt uurima aastal 2017 ning sellest alates on analüüsitud 146 proovi, millest 83 protsendil tuvastati resistentsus. Baltikumis on kõige teravam probleem Leedus, kus on resistentsus tuvastatud juba viiel umbrohul. Kasvamas on see mure Lätis ning Bayeri agronoomid Tõnu Kastepõld ja Madis Kaljura nendivad, et valvel tasub olla ka Eestis.