Kas ja millal peaks tundma muret pritsimistööde pärast?
Kui pole just tegu mahepõllundusega, siis kasutatakse haritaval maal rohkemal või vähemal määral ka keemilisi taimekaitsevahendeid. Nähes põllul pritsi, tekib arusaadavalt inimestel küsimus enda turvalisusest – seda nii põldude keskel elades kui ka juhusliku möödumise korral, kirjutab Põllumajandus- ja Toiduameti taimekaitse ja väetise osakonna nõunik Timo Torp.
Riske tuleb hinnata
Seotud lood
Maaeluminister Urmas Kruuse osaleb täna Luxembourgis toimuval põllumajandus- ja kalanduse ministrite nõupidamisel, kus tal on plaanis koos üheksast Euroopa Liidu liikmesriigist koosneva grupiga juhtida tähelepanu taimekaitse säästva kasutamise määruse eelnõus täheldatud murekohtadele.
Ohutusnõudeid on kohustatud järgima kõik taimekaitsevahendite kasutajad – nii professionaalsed põllumehed kui ka hobiaednikud, karuputke tõrjujad, haljastajad, maanteede ja raudteede hooldajad ning teised mittepõllumajanduslikel aladel taimekaitsevahendite kasutajad.
Mesilaste ja tolmeldajate ning ka teiste taimekaitsevahendiga kokku puutuvate organismide tervisele ja heaolule pööratakse tähelepanu juba enne järelevalvetegevusi, kirjutab Põllumajandus- ja Toiduameti taimekaitse ja väetise osakonna peaspetsialist Elise Joonas.
Eesti põllumajanduses on väetamisstrateegiad liikumas üha teadlikuma ja paindlikuma suuna poole. Yara on toonud turule uue väetise YaraMila® NPK 13-5-17, mille eesmärk on mitte ainult parandada saagikust, vaid ka muuta põllumeeste mõtteviisi väetamise ajastuse ja koguste osas.
Enimloetud
5
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele