Põllumajandusliku kõrghariduse tagamine ei ole piisavalt rahastatud

53 Eesti avalik-õiguslike ülikoolide nõukogude liiget esitasid ühispöördumise, kus juhiti poliitikute ja poliitikakujundajate tähelepanu vajadusele leida pikaajaline lahendus ülikoolide jätkuvale alarahastuse probleemile.
Allakirjutanute ettepanek on tõsta riigi kõrgharidusinvesteering 1,5 protsendini SKPst.
  • Allakirjutanute ettepanek on tõsta riigi kõrgharidusinvesteering 1,5 protsendini SKPst.
  • Foto: Unsplash
Eesti Maaülikooli nõukogust allkirjastasid avalduse kuus liiget: Ants Noot, Maaülikooli nõukogu esimees, ning nõukogu liikmed Riho Gross, Anne Kahru, Paavo Kaimre, Marika Mänd ja Anu Hellenurme. Avalduses tuuakse välja ajale jalgu jäänud õppelaenude ja -toetuste süsteem, õppejõudude palkade konkurentsivõime küsimus ja vajadus kaasata kõrgharidusse senisest rohkem eraraha.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 25.05.26, 14:06
Kui hea põllu- või metsamaa tuleb müüki, on iga päev arvel
Kui õige maatükk satub turule või hooajatöödeks on raha vaja kohe, ei pruugi pank sama tempoga kaasa tulla. Hüpoteeklaen AS-i laenuvaldkonna juhi Andrus Soodla sõnul aitab sellises olukorras sildrahastus – lühiajaline ärilaen, mis annab võimaluse tehing ära teha ja hiljem rahastus rahulikult ümber korraldada.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele