Põllumajandusliku kõrghariduse tagamine ei ole piisavalt rahastatud

53 Eesti avalik-õiguslike ülikoolide nõukogude liiget esitasid ühispöördumise, kus juhiti poliitikute ja poliitikakujundajate tähelepanu vajadusele leida pikaajaline lahendus ülikoolide jätkuvale alarahastuse probleemile.
Allakirjutanute ettepanek on tõsta riigi kõrgharidusinvesteering 1,5 protsendini SKPst.
  • Allakirjutanute ettepanek on tõsta riigi kõrgharidusinvesteering 1,5 protsendini SKPst.
  • Foto: Unsplash
Eesti Maaülikooli nõukogust allkirjastasid avalduse kuus liiget: Ants Noot, Maaülikooli nõukogu esimees, ning nõukogu liikmed Riho Gross, Anne Kahru, Paavo Kaimre, Marika Mänd ja Anu Hellenurme. Avalduses tuuakse välja ajale jalgu jäänud õppelaenude ja -toetuste süsteem, õppejõudude palkade konkurentsivõime küsimus ja vajadus kaasata kõrgharidusse senisest rohkem eraraha.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 04.05.26, 15:29
Pressjääk kui uus tooraine. Kuidas võtta mahlatootmise kõrvalsaadustest maksimum?
Igal sügisel pressitakse Eestis ja mujal Euroopas tuhandeid tonne puuvilju ja marju mahlaks. Pressimise käigus tekib suur kogus koortest, viljalihast ja seemnetest koosnevat pressjääki, mida on seni peetud väheväärtuslikuks, ehkki selle tegelik potentsiaal on märkimisväärne.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele