Põllumajandusliku kõrghariduse tagamine ei ole piisavalt rahastatud

53 Eesti avalik-õiguslike ülikoolide nõukogude liiget esitasid ühispöördumise, kus juhiti poliitikute ja poliitikakujundajate tähelepanu vajadusele leida pikaajaline lahendus ülikoolide jätkuvale alarahastuse probleemile.
Allakirjutanute ettepanek on tõsta riigi kõrgharidusinvesteering 1,5 protsendini SKPst.
  • Allakirjutanute ettepanek on tõsta riigi kõrgharidusinvesteering 1,5 protsendini SKPst.
  • Foto: Unsplash
Eesti Maaülikooli nõukogust allkirjastasid avalduse kuus liiget: Ants Noot, Maaülikooli nõukogu esimees, ning nõukogu liikmed Riho Gross, Anne Kahru, Paavo Kaimre, Marika Mänd ja Anu Hellenurme. Avalduses tuuakse välja ajale jalgu jäänud õppelaenude ja -toetuste süsteem, õppejõudude palkade konkurentsivõime küsimus ja vajadus kaasata kõrgharidusse senisest rohkem eraraha.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 28.04.26, 12:56
Masinarent kogub populaarsust: põhjus peitub rahavoogudes
Masinarent ei ole kõigile igas olukorras hädavajalik. Kui traktorid teevad aastas üle tuhande tunni tööd ning rahavoog on niigi tugev, võib masina omamine olla täiesti loogiline valik. Küll aga olukorras, kus töötunde on vähe, töö on hooajaline ja riske tahaks kontrolli all hoida, on masinarent praktiline tööriist.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele