53 Eesti avalik-õiguslike ülikoolide nõukogude liiget esitasid ühispöördumise, kus juhiti poliitikute ja poliitikakujundajate tähelepanu vajadusele leida pikaajaline lahendus ülikoolide jätkuvale alarahastuse probleemile.
Allakirjutanute ettepanek on tõsta riigi kõrgharidusinvesteering 1,5 protsendini SKPst.
  • Allakirjutanute ettepanek on tõsta riigi kõrgharidusinvesteering 1,5 protsendini SKPst.
  • Foto: Unsplash
Eesti Maaülikooli nõukogust allkirjastasid avalduse kuus liiget: Ants Noot, Maaülikooli nõukogu esimees, ning nõukogu liikmed Riho Gross, Anne Kahru, Paavo Kaimre, Marika Mänd ja Anu Hellenurme. Avalduses tuuakse välja ajale jalgu jäänud õppelaenude ja -toetuste süsteem, õppejõudude palkade konkurentsivõime küsimus ja vajadus kaasata kõrgharidusse senisest rohkem eraraha.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 11.06.26, 09:28
Üks seisakupäev võib maksta üle 30 000 euro: miks tasub kombain enne hooaega põhjalikult üle vaadata
Kui kombain seisab, ei seisa ainult masin, vaid kogu tootmisahel. Teraviljakombain ei ole lihtsalt üks masin paljude seas. Koristushooajal on see kogu tootmisprotsessi kõige kriitilisem lüli. Kui külv, taimekaitse ja väetamine jaotuvad kuude peale, siis saagi kättesaamine ja realiseerimine toimub sageli väga lühikese ajavahemiku jooksul – kõigest 2-4 nädalaga.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele