53 Eesti avalik-õiguslike ülikoolide nõukogude liiget esitasid ühispöördumise, kus juhiti poliitikute ja poliitikakujundajate tähelepanu vajadusele leida pikaajaline lahendus ülikoolide jätkuvale alarahastuse probleemile.

- Allakirjutanute ettepanek on tõsta riigi kõrgharidusinvesteering 1,5 protsendini SKPst.
- Foto: Unsplash
Eesti Maaülikooli nõukogust allkirjastasid avalduse kuus liiget: Ants Noot, Maaülikooli nõukogu esimees, ning nõukogu liikmed Riho Gross, Anne Kahru, Paavo Kaimre, Marika Mänd ja Anu Hellenurme. Avalduses tuuakse välja ajale jalgu jäänud õppelaenude ja -toetuste süsteem, õppejõudude palkade konkurentsivõime küsimus ja vajadus kaasata kõrgharidusse senisest rohkem eraraha.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Maisi kasvatamisel Eesti tingimustes on üheks suurimaks väljakutseks lühike vegetatsiooniperiood ja heitlik ilmastik ning seda eriti sügisel. Just seetõttu on väga varajased maisisordid muutunud üha olulisemaks valikuks tootjatele, kes hindavad kindlust, kvaliteeti ja paindlikkust. FAO 110–120 sordid pakuvad võimalust hajutada riske võrreldes hilisemate FAO 160–190 sortidega, mille potentsiaal ei pruugi igal aastal täielikult realiseeruda.