Mida pidada silmas koristus- ja külvieelsel ning külvijärgsel umbrohutõrjel?

Põllumeeste ühistu KEVILI taimekasvatusspetsialist Tiiu Annuk toob välja olulised nüansid koristus- ja külvieelse ning külvijärgse umbrohutõrje tegemiseks, kasutades glüfosaate.
Umbrohtunud rapsipõld.
  • Umbrohtunud rapsipõld.
  • Foto: Tiiu Annuk
Tänavune koristusperiood on väga keeruline. Põldudel on tõsised probleemid umbrohtudega, eelkõige seal kus taliteravili jäi hõredamaks, said umbrohud võimaluse täita tühjad kohad ja kasvada. Lisaks soodustas vahepealne põuaperiood ning pärast seda saabunud vihmad hilisemat umbrohtude tärkamist ning kasvamist, seega tekkis hilisem seemneumbrohtude teine rinne.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 21.04.26, 09:14
Püsirohumaade uuendamine otsekülviga: kas tehnoloogia töötab ja mis määrab edu?
Katse kolme erineva püsikülvikuga
Maaressurss on piiratud ning loomakasvatajad otsivad pidevalt võimalusi põllumajandusliku maa efektiivsemaks kasutamiseks. Aastal 2025 oli Eestis 273 848 ha püsirohumaid, mis valdavalt on sööda tootmise eesmärgil alakasutatud. Silo saagi suurendamiseks püsirohumaadelt on üheks võimaluseks külvata sinna juurde kultuurtaimede seemneid.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele