Suvine põuakriis viis tapamajades järjekorra jaanuarini

Eesti põllumajanduse käekäik keset kõrbeaega, ja ka nüüd, on meie rahvusliku lapiteki sarnane. Hästi erinev kohati - nii võtab sektori hetkeolukorra kokku mahetootja, Saidafarm OÜ juht Juhan Särgava Äripäeva vastilmunud taime- ja loomakasvatuse konkurentsiraportis.

Saidafarmi juhi Juhan Särgava sõnul on põua tõttu söödaprognoos kasin, mistõttu loomakasvatajad peavad prakeerimise teel karja nõrgema osaga hüvasti jätma.

Põllumehed ootavad uuelt valitsuselt ukrainlaste tasustamiseks ühtlustatud süsteemi, sest senine nõue sisuliselt eristada sõjapõgenikke ja ülejäänud ukrainlasi raskendab ettevõtjate hinnangul tööjõukriisi lahendamist.

Uue valitsuse maksutõusu plaane kommenteerides rõhutas Saidafarm OÜ juht Juhan Särgava, et makse tõstes rõhutataks justkui kõigi meie heaolu parandamisesse – aga tegelikult oleme varsti olukorras, kus kus töökäsi ei ole, seda just maapiirkonnas, ning poest saab tarbija lubada vaid sooduspakkumises olevat kaupa.

Kujuta ette, et pärast pikka hooaega, kus oled oma põldudesse investeerinud tuhandeid eurosid ja lugematul hulgal töötunde, jõuab lõpuks kätte saagikoristuse esimene päev. Vili on küps, ilm soosib koristust ning kombain alustab tööd … kuid masin jääb seisma juba koristuse esimestel tundidel. Põld ootab, veokid seisavad tegevusetult ja kuivati töötab poolkoormusel või sootuks tühjalt. Mõnest tunnist saab päev, vahel isegi mitu päeva. Sel hetkel ei ole küsimus enam ainult remondiarves. Küsimus on selles, kui palju saaki võib ebasobiva ilma tõttu kaotsi minna, kui palju väärtuslikku koristusaega jääb kasutamata ning kui suureks kujuneb tegelik rahaline kahju pärast kogu aasta jooksul tehtud investeeringuid põllule.