Millised on mullas toimuvad muutused, kuidas need peegeldavad keskkonnas toimuvat ning mil määral on muld inimtegevusest mõjutatud? Vastused saab Keskkonnaagentuuri koordineeritud mullaseire tulemustest.

- Mulla tervise jälgimine ning parandamine ei ole enam pelgalt põllumeeste mure.
- Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Rahvastiku arvu suurenedes ning kliimamuutuste taustal on mulla kui olulise looduskapitali hea seisundi tagamine aina tähtsam. Muld on piiratud ressurss – sarnaselt fossiilkütustele võtab mulla kujunemine aega kauem kui inimese eluiga. Muld aitab katta inimkonna põhivajadusi, mh tagada toiduga varustatust, omab olulist rolli vee puhastamisel, on orgaanilise süsiniku reservuaar ja elukeskkonnaks äärmiselt mitmekesistele bioloogilistele kooslustele. Mulla tervise jälgimine ning parandamine ei ole enam pelgalt põllumeeste mure, vaid on oluline ühiskonnale laiemalt.
Seotud lood
Maisi kasvatamisel Eesti tingimustes on üheks suurimaks väljakutseks lühike vegetatsiooniperiood ja heitlik ilmastik ning seda eriti sügisel. Just seetõttu on väga varajased maisisordid muutunud üha olulisemaks valikuks tootjatele, kes hindavad kindlust, kvaliteeti ja paindlikkust. FAO 110–120 sordid pakuvad võimalust hajutada riske võrreldes hilisemate FAO 160–190 sortidega, mille potentsiaal ei pruugi igal aastal täielikult realiseeruda.