Ülemaailmne püügisaak ja vesiviljelustoodangu maht on praegu rekordiliselt kõrged. On selge, et kalandussektori panus toiduga varustamisesse mängib väga suurt rolli toidulaua katmisel nii praegu kui ka tulevikus, kirjutab Maablogis Maaeluministeeriumi kalamajandusosakonna peaspetsialist Egle Härm.
Eelmisel nädalal tulid välja värsked kestliku kala- ja mereanni juhendi Kalafoori uued hinnangud. Ulatusliku seire ja teadustöö toel koostatud ülevaate tulemused räägivad selgelt: suuremad ja aastaid ülepüütud kalaliigid on Läänemere vetest kadumas, näiteks angerjas ja tursk. Läänemere räime olukord on halvenemas ja endiselt on kehvas seisus Läänemere koha.
EASi ja KredExi ühendasutuse tellitud analüüsi kohaselt on võimalik uusi tehnoloogiaid kasutusele võttes väärindada Läänemere kala vähemalt 2-3 korda rohkem.
Eesti vetes eelmise sajandi lõpuks hävinud iidne kalaliik – tuur – sai täiendust, sest Narva jõkke asustati eile ligi tuhat noorkala. Esimesed märgistatud Läänemere tuurad lasti Eestis loodusesse 2013. aastal ja uuringud on kinnitanud, et kalad on kenasti kosunud ja kaugele rännanud.
Kuidas muuta tavaline lüps robotlüpsiks, vähendada loomakasvatuse heitmeid, parandada sööda kvaliteeti ning kasutada aretuses uusimaid geneetilisi lahendusi? 10.–13. novembrini toimub Saksamaal Hannoveris mess EuroTier 2026, mis koondab neljaks päevaks ühte kohta professionaalse loomakasvatuse uuemad tehnoloogiad ja teadmised. Kohale saabub ligi 2100 eksponenti enam kui 50 riigist, kes uusimaid lahendusi ja võimalusi tutvustama asuvad.