Kallas: Läänemere kalakvootidega pole seis kiita

Ülemaailmne püügisaak ja vesiviljelustoodangu maht on praegu rekordiliselt kõrged. On selge, et kalandussektori panus toiduga varustamisesse mängib väga suurt rolli toidulaua katmisel nii praegu kui ka tulevikus, kirjutab Maablogis Maaeluministeeriumi kalamajandusosakonna peaspetsialist Egle Härm.

Eelmisel nädalal tulid välja värsked kestliku kala- ja mereanni juhendi Kalafoori uued hinnangud. Ulatusliku seire ja teadustöö toel koostatud ülevaate tulemused räägivad selgelt: suuremad ja aastaid ülepüütud kalaliigid on Läänemere vetest kadumas, näiteks angerjas ja tursk. Läänemere räime olukord on halvenemas ja endiselt on kehvas seisus Läänemere koha.

EASi ja KredExi ühendasutuse tellitud analüüsi kohaselt on võimalik uusi tehnoloogiaid kasutusele võttes väärindada Läänemere kala vähemalt 2-3 korda rohkem.

Eesti vetes eelmise sajandi lõpuks hävinud iidne kalaliik – tuur – sai täiendust, sest Narva jõkke asustati eile ligi tuhat noorkala. Esimesed märgistatud Läänemere tuurad lasti Eestis loodusesse 2013. aastal ja uuringud on kinnitanud, et kalad on kenasti kosunud ja kaugele rännanud.

Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.