EASi ja KredExi ühendasutuse tellitud analüüsi kohaselt on võimalik uusi tehnoloogiaid kasutusele võttes väärindada Läänemere kala vähemalt 2-3 korda rohkem.

- Kalur Japsi sadamas Pärnus.
- Foto: Meelika Sander-Sõrmus
„Analüüsi tulemused näitavad, et võrreldes tavapärase kalajahu tootmisega saaks ensümaatilist töötlust kasutades rohkem liha luudelt kätte, see oleks parema toiteväärtusega ja seega maailmaturul ka hinnalisem kaup,“ rääkis EASi ja KredExi rakendusuuringute programmi teadus-arendus ekspert Hendrik Pavel.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kala tarbimine on olnud teemaks väga pikka aega ja oleme pidevalt kuulnud, et sööme kala liiga vähe. Eesti elanike viimaste aastate kalatarbimise harjumustest ning oodatavatest muutustest kirjutab Maablogis Maaeluministeeriumi kalamajandusosakonna vee-elusressursside väärindamise ja turustamise valdkonna peaspetsialist Laura Freivald-Heapost.
29. aprillil osales Maaeluministeeriumi ja Kalanduse Teabekeskuse korraldatud avatud kalasadamate päeval esialgsetel andmetel ligi 32 000 inimest.
Ülemaailmne püügisaak ja vesiviljelustoodangu maht on praegu rekordiliselt kõrged. On selge, et kalandussektori panus toiduga varustamisesse mängib väga suurt rolli toidulaua katmisel nii praegu kui ka tulevikus, kirjutab Maablogis Maaeluministeeriumi kalamajandusosakonna peaspetsialist Egle Härm.
Mullu käis Eestis hobi korras kalastamas ligikaudu 160 000 huvilist ehk Tartu maakonna jagu rahvast. Kõige enam said hobikalastajad saagiks ahvenat. Nii selgub harrastuspüüdjate seas värskelt tehtud uuringust.
“Põllumees Toots sündis vajadusest paremini mõista, kuidas Eesti põllumees end tunneb, kui ta vilja fikseerib, ja millised on tema suurimad kõhklused. Tahame pakkuda alternatiivi, mis aitab põllumeestel riske vähendada,” selgitas Scandagra Eesti teraviljaostujuht Urbo Vilibert virtuaalse põllumehe sünnilugu.