Mullu käis Eestis hobi korras kalastamas ligikaudu 160 000 huvilist ehk Tartu maakonna jagu rahvast. Kõige enam said hobikalastajad saagiks ahvenat. Nii selgub harrastuspüüdjate seas värskelt tehtud uuringust.
Harrastuskalapüük köidab jätkuvalt masse.
  • Harrastuskalapüük köidab jätkuvalt masse.
  • Foto: Villu Kraan
„Harrastuskalapüük jätkuvalt üks populaarseimaid vaba aja veetmise viise. Võin isiklikust kogemusest kinnitada, et igal korral siiski söönuks ei saa, kuid vaimu saab alati värskeks ja silma särama,“ tõdes kliimaministrist hobikalamees Kristen Michal. Võrreldes eelmise, 2020. aastal koroonapiirangute ajal tehtud uuringuga, pole hobikalastajaid vähemaks jäänud. „Juurde on tulnud neid inimesi, kes käisid kalal rohkem kui kümnel päeval aastas. See näitab, et looduses viibimine ja elukvaliteet läheb inimestele üha rohkem korda. Kes veel pole proovinud, soovitan kindlasti ja lisaks on tore ka pere kaasa võtta.”

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 09.06.26, 16:46
Paindlikkus Eesti taimekasvatuses: kuidas määrata ise saagi valmimise aega ja kvaliteeti
Taimede kasvatamine kiletunnelites on Eestis aasta-aastalt populaarsemaks muutunud. Võrreldes avamaaga pakub tunnelilahendus võimalust saagikoristuse algust kuni kahe nädala võrra varasemaks tuua või hoopis hilisemaks lükata. Hästi planeerides on tänu sellele võimalik saada ka saagi eest turul kõrgemat hinda.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele