Mullu käis Eestis hobi korras kalastamas ligikaudu 160 000 huvilist ehk Tartu maakonna jagu rahvast. Kõige enam said hobikalastajad saagiks ahvenat. Nii selgub harrastuspüüdjate seas värskelt tehtud uuringust.

- Harrastuskalapüük köidab jätkuvalt masse.
- Foto: Villu Kraan
„Harrastuskalapüük jätkuvalt üks populaarseimaid vaba aja veetmise viise. Võin isiklikust kogemusest kinnitada, et igal korral siiski söönuks ei saa, kuid vaimu saab alati värskeks ja silma särama,“ tõdes kliimaministrist hobikalamees Kristen Michal. Võrreldes eelmise, 2020. aastal koroonapiirangute ajal tehtud uuringuga, pole hobikalastajaid vähemaks jäänud. „Juurde on tulnud neid inimesi, kes käisid kalal rohkem kui kümnel päeval aastas. See näitab, et looduses viibimine ja elukvaliteet läheb inimestele üha rohkem korda. Kes veel pole proovinud, soovitan kindlasti ja lisaks on tore ka pere kaasa võtta.”
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Veel mõni aasta tagasi tähendas päikesepaneelide omamine sirgjoonelist äriloogikat: toodad elektrit, tarbid ise ning ülejäägi müüd hea hinnaga võrku. Täna on olukord energiaturul muutunud. Taastuvenergia tootmisvõimsusi on lisandunud omajagu ning päikeselistel tundidel tekib võrku suur ületootmine, mis surub börsihinna madalaks või isegi negatiivseks. Seetõttu on akusalvestid muutumas nii ehitus- kui ka põllumajandusettevõtete jaoks üheks olulisemaks investeeringuks energialahendustes.