Mullu käis Eestis hobi korras kalastamas ligikaudu 160 000 huvilist ehk Tartu maakonna jagu rahvast. Kõige enam said hobikalastajad saagiks ahvenat. Nii selgub harrastuspüüdjate seas värskelt tehtud uuringust.

- Harrastuskalapüük köidab jätkuvalt masse.
- Foto: Villu Kraan
„Harrastuskalapüük jätkuvalt üks populaarseimaid vaba aja veetmise viise. Võin isiklikust kogemusest kinnitada, et igal korral siiski söönuks ei saa, kuid vaimu saab alati värskeks ja silma särama,“ tõdes kliimaministrist hobikalamees Kristen Michal. Võrreldes eelmise, 2020. aastal koroonapiirangute ajal tehtud uuringuga, pole hobikalastajaid vähemaks jäänud. „Juurde on tulnud neid inimesi, kes käisid kalal rohkem kui kümnel päeval aastas. See näitab, et looduses viibimine ja elukvaliteet läheb inimestele üha rohkem korda. Kes veel pole proovinud, soovitan kindlasti ja lisaks on tore ka pere kaasa võtta.”
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Maisi kasvatamisel Eesti tingimustes on üheks suurimaks väljakutseks lühike vegetatsiooniperiood ja heitlik ilmastik ning seda eriti sügisel. Just seetõttu on väga varajased maisisordid muutunud üha olulisemaks valikuks tootjatele, kes hindavad kindlust, kvaliteeti ja paindlikkust. FAO 110–120 sordid pakuvad võimalust hajutada riske võrreldes hilisemate FAO 160–190 sortidega, mille potentsiaal ei pruugi igal aastal täielikult realiseeruda.