Euroopa Komisjon teatas neljapäeval, 16. novembril, et kiidab glüfosaadi heaks järgnevaks 10 aastaks pärast seda, kui liikmesriigid ei suutnud kokkuleppele jõuda. Uurisime Eesti Taimekaitse Assotsiatsiooni tegevjuhilt Evelin Hillepilt otsuse tagamaid - mida see otsus meie põllumeestele tähendab?

- Taimekaitsetööd Jõgevamaal.
- Foto: Meelika Sander-Sõrmus
"Eelmisel nädala neljapäeval ei saavutanud liikmesriigid apellatsioonikomitees toimunud hääletusel vajalikku kvalifitseeritud häälteenamust glüfosaadi heakskiidu pikendamiseks ega tagasilükkamiseks. Eelmine hääletus toimus 13. oktoobril alalises taime-, looma-, toidu- ja söödakomitees, kus liikmesriigid ei saavutanud samuti ettepaneku pikendamiseks või tagasilükkamiseks vajalikku häälteenamust," selgitas Hillep ja lisas, et vastavalt ELi õigusaktidele ja olukorras, kus vajalikku häälteenamust ei saavutatud kummagi variandi jaoks, on komisjonil nüüd kohustus võtta vastu otsus enne 15. detsembrit 2023, mil lõpeb praegune heakskiidu kehtivusaeg.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.