Kalurid saavad digipöördeks rohkem aega

Norra on punase kasvanduskala tootmise pioneer ja kasvanduslõhe suur propageerija – norralaste suur teene on näiteks see, et lõhefileest on saanud populaarne sushi koostisosa. Norra on ise ka suur kalakasvataja: näiteks tuli mullu üle poole maailmas kasvatatud lõhest Norra fjordidesse ja rannikumerre paigutatud suurtest kasvandusbasseinidest.

Indrek Kaselale kuuluv PRFoodsi tütarfirma müüs oma kalakasvatuse kohalikele Saaremaa kalatöötlejatele, kes otsustasid siseneda uude ärisse. PRFoodsile oli müük aga vajalik selleks, et vähendada kontserni võlgasid.

Eelmisel nädalal tulid välja värsked kestliku kala- ja mereanni juhendi Kalafoori uued hinnangud. Ulatusliku seire ja teadustöö toel koostatud ülevaate tulemused räägivad selgelt: suuremad ja aastaid ülepüütud kalaliigid on Läänemere vetest kadumas, näiteks angerjas ja tursk. Läänemere räime olukord on halvenemas ja endiselt on kehvas seisus Läänemere koha.

Tänavu sügisel asustas RMK kalakasvatustalitus Eesti veekogudesse 259 673 lõhe, tuura ja siia noorkala. Kõige rikkalikuma noosi lõhesid sai sügisel Pärnu jõgi – sinna lasti üle 190 000 samasuvise lõhe. Valgejõkke läks üle 8000 ja Purtse jõkke üle 12 000 kala.

Kujuta ette, et pärast pikka hooaega, kus oled oma põldudesse investeerinud tuhandeid eurosid ja lugematul hulgal töötunde, jõuab lõpuks kätte saagikoristuse esimene päev. Vili on küps, ilm soosib koristust ning kombain alustab tööd … kuid masin jääb seisma juba koristuse esimestel tundidel. Põld ootab, veokid seisavad tegevusetult ja kuivati töötab poolkoormusel või sootuks tühjalt. Mõnest tunnist saab päev, vahel isegi mitu päeva. Sel hetkel ei ole küsimus enam ainult remondiarves. Küsimus on selles, kui palju saaki võib ebasobiva ilma tõttu kaotsi minna, kui palju väärtuslikku koristusaega jääb kasutamata ning kui suureks kujuneb tegelik rahaline kahju pärast kogu aasta jooksul tehtud investeeringuid põllule.