• 13.11.23, 16:05

RMK asustas sügisel Eesti veekogudesse veerand miljonit noorkala

Tänavu sügisel asustas RMK kalakasvatustalitus Eesti veekogudesse 259 673 lõhe, tuura ja siia noorkala. Kõige rikkalikuma noosi lõhesid sai sügisel Pärnu jõgi – sinna lasti üle 190 000 samasuvise lõhe. Valgejõkke läks üle 8000 ja Purtse jõkke üle 12 000 kala.
Kalad naasevad kahe kuni nelja aasta pärast suguküpsena ja keskmiselt viie kilogrammi raskusena jõkke kudema.
  • Kalad naasevad kahe kuni nelja aasta pärast suguküpsena ja keskmiselt viie kilogrammi raskusena jõkke kudema.
  • Foto: Pexels
Kalad kaalusid keskmiselt 5-8 grammi, jõgedesse elama jäävad nad veel pooleks või pooleteiseks aastaks, misjärel suunduvad merre toitumisrändele. Need, kes sel pikal teekonnal ellu jäävad, naasevad kahe kuni nelja aasta pärast suguküpsena ja keskmiselt viie kilogrammi raskusena jõkke kudema.

Seotud lood

Uudised
  • 16.11.22, 11:55
Eesti veekogud said sügisel tublisti kalalisa
RMK Põlula kalakasvatustalitus asustas Eesti kalavarude täiendamiseks veekogudesse tänavu sügisel üle 210 000 lõhe, siia ja tuura noorkala.
Uudised
  • 21.10.22, 15:16
RMK ja Eesti Loodushoiu Keskus taastavad järgmisel viiel aastal Läänemere tuura asurkonda
Täna asustati Narva jõkke 250 noort tuura, et aidata kaasa Läänemere tuurapopulatsiooni taastamisele. See tähistab septembris alanud ja viis aastat kestva LIFE programmi projekti „Läänemere tuura asurkonna taastamine Eesti vetes“ algust. Projekti jooksul on plaanis asustada Narva ja Pärnu jõkke kokku 500 000 tuura noorkala.
Uudised
  • 27.06.22, 15:49
RMK viis 1000 ebapärlikarpi kodujõkke edasi sirguma
RMK kalakasvatustalituse töötajad viisid hiljuti tuhat üheaastast noorkarpi Põlula kalakasvanduse laborist tagasi Lahemaale oma kodujõkke. Neil üheaastastel karbikestel on nüüdsest lootust elada rohkem kui saja aasta vanuseks, ent nende eelkäijail pole juba ligi viiskümmend aastat seda võimalust olnud.
Uudised
  • 27.05.22, 14:47
Eesti vetes ujub nüüdsest ringi rohkem kui pool miljonit noorkala
RMK Põlula kalakasvatuskeskus asustas Eesti kalavarude täiendamiseks erinevatesse veekogudesse sadu tuhandeid siigasid, lõhesid, forelle ja tuurasid.
  • ST
Sisuturundus
  • 30.01.26, 16:36
Varajane mais on Eesti tingimustes paindlik ja kindel valik
Maisi kasvatamisel Eesti tingimustes on üheks suurimaks väljakutseks lühike vegetatsiooniperiood ja heitlik ilmastik ning seda eriti sügisel. Just seetõttu on väga varajased maisisordid muutunud üha olulisemaks valikuks tootjatele, kes hindavad kindlust, kvaliteeti ja paindlikkust. FAO 110–120 sordid pakuvad võimalust hajutada riske võrreldes hilisemate FAO 160–190 sortidega, mille potentsiaal ei pruugi igal aastal täielikult realiseeruda.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele