Rekordvihmad, rekordmured – 2025. aasta põllumajandushooaja õppetunnid

Keskkonnaagentuuri andmetel mahtus 2025. aasta suvi viimase saja aasta kuue märjema suve hulka – sademeid tuli normist ligi 40% rohkem. Eriti märjaks kujunes juuni, kuid ka mais sadas tavapärasest tunduvalt rohkem, see tekitas korraliku biomassi, aga terade areng jäi tagasihoidlikuks. „Sooritus oli vägev, aga tulemust ei tulnud," võttis üks Eesti põllumees möödunud hooaja tabavalt kokku Baltic Agro talveseminaril.

Probleem polnud ainult sademed ise. Kevadel mulda pandud lämmastik liikus rohke sademevee tõttu mulla sügavamatesse kihtidesse, kuhu taimed järgneda ei suuda – täpselt sel hetkel, kui toitaineid kõige rohkem vajati. Katsed näitasid, et varakult antud lämmastik võib niiskel kevadel liikuda kuni 90 sentimeetri sügavusele vaid paari kuuga.

Tagajärjed olid juuniks nähtavad. Juunis ja juuli esimeses pooles sadas niigi liigmärjale mullale veel lisa, mis tõrjus mullast hapniku välja ja lõi taimede toitumise täiesti segi – hapnikupuudus mullas häiris omakorda ka teiste toitainete omastamist. Nisu, mis juuni keskel nägi välja ideaalne, lõpetas hooaja madala saagikusega ning toidunisu asemel osutus kvaliteet peamiselt söödanisuks ja sedagi alla miinimum kvaliteedi nõuete.

Taliraps kandis mitmel pool oodatust paremini, saagid jäid 2,5 kuni 4,5 tonni hektarilt. Ida-Eestis küündisid parimad tulemused koguni 5 tonnini hektarilt. Pärnumaal olid erinevused suured – ühelt põllult tuli rekord, teisel võttis rahe saagi täiesti ära.

Talioder oli hooaja suurim positiivne üllatus – mitmel pool saadi 7 tonni hektarilt, sellist tulemust pole aastaid nähtud. Herned andsid Ida-Eestis kuni 4 tonni hektarilt, mujal jäid saagid 2,5–3 tonni juurde.

Suurim pettumus oli talinisu. Lisaks rohkele sajule oli vähe päikest ja jahe ilm, mistõttu taimed läksid varakult stressküpsusesse: pea jäi lühikeseks, terasid jäi pea peale vähe ning needki jäid täitumata.

Baltic Agro taimekasvatuse äriarendusjuhi Martin Maante sõnul peegeldus see väga selgelt ka Baltic Agro vastuvõtupunktide statistikas. „Ootasime 2025. aastalt head saaki, aga siis hakkas asju juhtuma – üks üllatus teise järel."

Üle 6000 koorma vajas vastuvõtul eraldi tähelepanu mõne kvaliteediparameetri tõttu. Kaks kolmandikku vastuvõetud nisust läks söödaklassi – tavaliselt on see suhe vastupidine. Ligi poolel söödanisust jäi mahukaal alla normi.

Eriti vastuoluliseks muutus kleepvalgu käitumine. Vana rusikareegel – proteiin korrutatuna kahega annab kleepvalgu – ei pidanud paljudel juhtudel enam paika. Mõni koorem, mis kiirmeetodil mõõtes näis toidunisu olevat, osutus täpsemas analüüsis söödaks. „See oli meie jaoks uus olukord. Tegime investeeringu täpsematesse labori tehnikasse, et edaspidi kindlad olla," ütleb Maante.

Piirkondlikud erinevused olid 2025. aastal eriti silmatorkavad. Saare- ja Harjumaal kujunes hooaeg suhteliselt edukaks – saagid jäid oodatud tasemete lähedale ja kvaliteediprobleeme esines vähem. Toidunisu parima kvaliteediga vili pärineb ajalooliselt Tartu- ja Jõgevamaalt, ning ka sel raskel aastal tulid 1. ja 2. klassi nisukogused valdavalt just seal, kuigi kogused olid tavapärasest väiksemad. Pärnu-, Tartu-, Jõgeva- ja Raplamaa olid kokkuvõttes peamised toidunisu tootjapiirkonnad.

Pärnu- ja Raplamaa kergematel muldadel liikus liigvesi kiiremini läbi, mistõttu taimede veeseisuaeg jäi lühemaks ja mahukaal kujunes mõnevõrra paremaks – kuigi proteiinisisaldus jäi ka seal madalaks. Lääne-Eesti savikamatel ning leetjas- ja gleimuldadel oli olukord keerulisem: liigniiskus mõjus juurestikule eriti tugevalt, põhjustades nii toitainepuudust kui ka suurenenud haigusriski.

Märg ja jahe ilm lõi 2025. aastal soodsa pinnase mitmele taimehaigusele. Odral kujunes erakordselt suureks probleemiks Ramularia, mis levib niiskes ja jahedas ilmas eriti kiiresti. „Haigus on põllumeestele keeruline vastane – tunnused ilmuvad alles pärast õitsemist, mil taimekaitsega on juba hilja reageerida," selgitab METK-i taimekaitse vanemteadur Pille Sooväli. Selleks hetkeks on kahju juba tehtud: lehed hakkavad tipust alates kuivama ja tera täitumine jääb poolikuks. Uuemad fungitsiidid tõrjuvad Ramulariat, kuid õige ajastus on võtmetähtsusega.

Nisupõlde kimbutas juuremädanik. Taimed, mis kasvasid praktiliselt vees, olid nõrgenenud ja haigustekitajatele vastuvõtlikumad – tulemuseks olid Fusariumi poolt põhjustatud pähikukahjustus ja mahukaaluprobleemid. Helelaiksus lisas omalt poolt survet. „Tavaliselt on selle haiguse eosed kuivadel suvedel eluvõimetud, kuid niiske aasta andis neile hea kasvulava – saime koguda elujõulisi eoseid ja testida fungitsiidiresistentsust, mida kuivadel aastatel pole võimalik teha," märgib Sooväli.

Põllumehed üle Eesti tõid Taimekasvatusseminaril 2026 välja oma möödunud aasta õppetunnid ning mida plaanivad tänavu teisiti teha.

• Anna lämmastikku liigniisketel aastatel väiksemate annustena ja sagedamini. Suur ühekordne annus lahustub tugevate vihmasadude korral kiiresti ja liigub enne taimedeni jõudmist mullas sügavamale. Parem on anda sama kogus mitme väiksema annusena, jälgides ilmaprognoosi.

• Ära väeta liiga vara. Kui mullatemperatuur pole püsivalt üle viie kraadi tõusnud, ei suuda taimed lämmastikku veel omastada. Nitraatlämmastik ei seo end mullaosakestega ja liigub seetõttu veega kiiresti läbi mullaprofiili taimejuurte ulatusest madalamale – ja läheb lihtsalt raisku.

• Investeeri põlluilmajaama. See aitab väetamisotsuseid täpsemalt ajastada ja haigusriski varakult hinnata. 2025. aasta näitas, kui palju võib sõltuda vaid mõnest päevast ja sademetehulgast.

• Hoolitse drenaaži eest. Liigniisked alad põllul aeglustavad koristust, kahjustavad mullastruktuuri ja soodustavad haigusi. 2025. aasta tõi kehva maaparanduse mõju eriti teravalt esile.

• Tunne oma kaupa. Võta proovid kuivatamisel ja ladusta erinevad partiid eraldi. Kui midagi tundub viltu, anna ostjale aegsasti teada: mida varem, seda rohkem on võimalusi lahenduse leidmiseks.

• Kaalu hinna varajast fikseerimist. Kehval saagiaastal tabab põllumehest kaks lööki korraga – saak on väiksem ja tihti on ka kvaliteet madalam, mis surub hinda alla. Kui saak on põllul veel ilus ja hind mõistlik, tasub vähemalt osa kogusest juba ette müüa. Nii on üks risk maandatud, sõltumata sellest, kuidas hooaeg lõpuks kujuneb.

Möödunud aasta põllumajandushooaja võib kokku võtta lühidalt: rekordvihmad pärssisid taimede toitumist, vähene päikesekiirgus häiris tera täitumist ning kvaliteediprobleemid – eelkõige mahukaal ja kleepvalk – tekitasid nii kokkuostjatele kui eksportijatele erakordse väljakutse. Nagu üks kogenud põllumees ütles: „Iga aasta on erinev. Arvasin, et olen nüüd kogenud – aga endiselt üllatab iga aasta uuesti."

Möödunud hooaja õppetunnid koondati Baltic Agro Talveseminaril, kus looma- ja taimekasvatuse spetsialistid, teadlased ja tootjad arutasid ühiselt, mis läks hästi, mis mitte ja miks. Selline talvine tagasivaade loob aluse järgmise hooaja otsusteks – teooria ja praktika kohtuvad ühes kohas.

Kes soovib õppetunde ellu viia ja uusi sorte ning tehnoloogiaid oma silmaga hinnata, saab seda teha 4. juunil 2026 Baltic Agro põllupäeval Jõgevamaal Mällikvere Põllumajandusühistus (Töökoja tee 9, Pauastvere).

Päeva jooksul tulevad kokku taimekasvatusspetsialistid üle Eesti – tutvustatakse uusi sorte, uuritakse kasvatustehnoloogiaid ja arutatakse, millistel lahendustel on Eesti tingimustes tulevikku. Põldudel on võrdluses hilised ja varased talinisud, sordisegud ning tali-odra ja talirapsi sordid. Kõik selleks, et näha, millised neist meie tingimustes parima tulemuse annavad. Kes mäletab eelmise aasta Kivi-Vigala põllupäeva, teab, et katsed võivad anda üllatavaid tulemusi. Sel aastal jätkatakse Kesk-Eesti tingimustes.

Kui soovid olla kursis järgmise hooaja soovituste ja katsetulemustega, siis rohkem infot Baltic Agro kliendi- ja partnervõimaluste kohta leiab balticagro.ee lehelt.