12 kuud isepäist ilma ehk milline oli ilm 2023. aastal
2023. aasta kujunes ilmastiku poolest isepäiseks ja vastuoluliseks, pakkudes nii üleujutusi kui põuda, nii vihmasadusid kui päikesepaistet ja eriliselt pikka klimaatilist suve. Kokkuvõtte möödunud aasta ilmast teeb Keskkonnaagentuuri ilmavaatluste osakonna peaspetsialist Tanel Kallis.
Kui kalendriaasta 2023 oli globaalselt kõige soojem mõõteajaloos, siis siinkandis jäi aasta selles mõttes natuke tagasihoidlikumaks. Keskmine õhutemperatuur oli Eestis 7,2 °C, mis ületab normi 0,8 kraadiga, kuid jagab alates 1922. aastast 6.– 9. kohta. Seevastu jagus meile Eesti keskmisena 2001,1 tundi päikest – 171 ja pool tundi normist rohkem. Talv jätkus kalendriaastal 2023 sajuselt ja soojemapoolselt. Jaanuaris oli Eesti keskmine sajuhulk 67 mm ehk 137% normist (norm 49 mm). Alates 1922. aastast on jaanuar veel sajusem olnud vaid üheksal aastal. Seejuures tulid need sademed jaanuarikuus taevast alla nii lume, lörtsi kui ka vihma kujul. Kuu keskpaigaks oli lund jäänud kõigest üksikutesse kohtadesse, kuid kuu teises pooles jagus lumikatet siiski enamikule Eesti mandriosast. see jäi püsima ka kogu veebruarikuu vältel, ainsa erandina Eesti lääneosa, kus olid märksa heitlikumad lumeolud. Tartu maratoni ajal veebruari teises pooles tegi suusaentusiastidele rõõmu 12–34 cm lumikate.
Seotud lood
Baltic Vianco on Eesti turul kaubelnud põllumajandusloomadega 18 aastat, selle aja jooksul on sektoris palju muutunud ja muutumas. Tänu usaldusväärsetele partneritele välisturgudel ja headele klientidele kodumaal on ettevõtte juht Janek Mustmaa optimistlik, kuigi Eesti lihaveiste arv on kahe viimase aastaga kahanenud 10 000 ja lammaste arv 20 000 võrra ning üle Euroopa levib lammaste ja veiste viirushaigus sinikeel.
Enimloetud
2
6
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele