Eesti maakoolide tulevik sõltub eelkõige kohalike avalike teenuste tervikvaatest ning õpetajakoolituse kättesaadavusest maapiirkondades, toob Arenguseire Keskus välja värskes lühiraportis “Õpetajate järelkasvu tulevik: maakoolide õpetajad aastal 2040”.

- Kool ei tähenda enam koolimaja.
- Foto: Pixabay
Arenguseire Keskuse ekspert Eneli Kindsiko sõnul tegutsevad Eesti koolid väga erinevates tingimustes ning nende edasist arengut määravad erinevad tegurid. “Kui me räägime maakoolidest, siis nende tulevikku kujundab enim see, kas väikese õpilaste arvuga koole või kooliastmeid edaspidi pigem suletakse või õnnestub kohalikel omavalitsustel ja riigil leida nende sulgemisele alternatiive. Näiteks loobuda pooltühjadest ja amortiseerunud koolimajadest energiatõhusate kogukonnamajade kasuks, kus ühe katuse all on lisaks koolile ka teisi kogukonnale olulisi teenuseid. Analüüsist tuli lisaks välja, et teiseks oluliseks teguriks on õpetajakoolituse kättesaadavus väljastpoolt Tallinna ja Tartut,” sõnas Kindsiko.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Liikluskindlustus on kohustuslik ka paljudele sellistele töömasinatele, millel puudub kohustus liiklusregistris registreerimiseks. See puudutab otseselt logistika- ja laondussektorit, kus igapäevaselt kasutatakse tõstukeid, laadureid ja muud liikuvat tehnikat. Sageli arvatakse ekslikult, et eravalduses kasutatav masin liikluskindlustust ei vaja, kuid tegelikkuses võib selle puudumine tuua kaasa märkimisväärse kulu.