Tuntud seakasvataja äri tüürib pankroti poole

Öeldakse, et seal, kui on kaks eestlast, on vähemalt kolm arvamust. Siiski, ühe teema puhul oleme kõik ühel meelel: kõik me tahame, et elu siin Maarjamaal muutuks paremaks. Et me ei peaks nii kergekäeliselt sulgema koole, haiglaid ja tuletõrjedepoosid. Et meil jätkuks raha nii lastetoetusteks kui pensioniteks. Ning et jaguks kõike seda, mida Exceli tabelisse kirjutada ei saa: jaguks naeratusi, jaguks mõistmist ja hoolivust, jaguks koostööd – nii alustas tänavust Seakasvatuse sügisseminari Eesti Tõusigade Aretusühistu (ETSAÜ) tegevjuht Anu Hellenurme.

Euroopa Komisjonil on käsil Loomade heaolu direktiivi läbivaatamine ning sellega seoses on esile kerkinud arutelud loomade puurides/aedikutes pidamisest EL-s.

Saja aasta täitumist Eesti seakasvatajate Seltsi asutamisest tähistatakse teemakohase konverentsiga täna, 29. märtsil. Kuigi seltsi ajalugu on Eesti mõistes pikk ja tulemuslik olnud, siis viimaste aastate majanduskriisid on pannud seakasvatajad keerulistesse olukordadesse, leiab Eesti Tõusigade Aretusühistu (ETSAÜ) juhatuse esimees Anu Hellenurme.

Eesti Tõusigade Aretusühistu nõukogu kohtub täna, 17. juunil maaeluministri ja ministeeriumi ametnikega Kisla seafarmis, et arutada sektori murekohti ja eelseisvaid ülesandeid. Tootmiskulude kiire tõus on suureks väljakutseks kodumaise seakasvatuse jätkusuutlikkusele.

Maisi kasvatamisel Eesti tingimustes on üheks suurimaks väljakutseks lühike vegetatsiooniperiood ja heitlik ilmastik ning seda eriti sügisel. Just seetõttu on väga varajased maisisordid muutunud üha olulisemaks valikuks tootjatele, kes hindavad kindlust, kvaliteeti ja paindlikkust. FAO 110–120 sordid pakuvad võimalust hajutada riske võrreldes hilisemate FAO 160–190 sortidega, mille potentsiaal ei pruugi igal aastal täielikult realiseeruda.