Hendrik Kuusk: eesmärgist ei ole keegi taganenud

Mõned päevad tagasi tekitas nii Eesti kui Euroopa põllumeeste seas palju kõneainet Brüsselist tulnud uudis, millega tahetakse tagasi võtta 4 aastat tagasi püstitatud eesmärk vähendada 50% väetiste kasutamist, vähendada 50% taimekaitsevahendite kasutamist, vähendada 50% antibiootikumide kasutamist ja laiendada maheviljeluspindasid kuni 25%-le põllupindadest. Euroopa Komisjoni president kutsub dialoogile.

Raadiosaade Kasvupinnas heidab valgust aktuaalsetele teemadele Euroopa Liidus, põimides kokku poliitika, Europarlamendi valimiste eelõhtu pinged ning roheleppe- ja keskkonnaküsimused, mida kõike on mõjutanud COVID-pandeemia ja sõjajärgsed muutused maailmas. Arutleme milline võiks olla põllunduse tulevik selle kõige valguses. Saatekülaliseks on Baltic Agro arendusdirektor Margus Ameerikas.

Euroopa Liidus tuleb kulutada 700 miljardit eurot aastas, kui tahta täita majanduse rohestamise eesmärke ning end lahti haakida Vene fossiilkütustest.

Millal müüa vilja, kui keegi ei tea täpselt, kuhu hind liigub? Linas Agro tegevjuhi Liina Soovere sõnul ei ole põllumehe jaoks enam kõige olulisem küsimus see, kas õnnestub tabada aasta kõrgeim hind, vaid kas tehtud otsus aitab ettevõttel ka keerulistes oludes toime tulla. Linas Agro piirkondliku müügiesindaja Johanna Ilvese sõnul näitab igapäevane suhtlus põllumeestega, et üha enam otsitakse ühe hinnaprognoosi asemel võimalusi riske hajutada. Sellest, kuidas hinnariski targemalt hajutada ja milliseid fikseerimisvõimalusi kasutada, räägitakse EPA2026 paneelis „Paindlikud fikseerimisvõimalused turbulentsetel aegadel“.