Hendrik Kuusk: eesmärgist ei ole keegi taganenud

Mõned päevad tagasi tekitas nii Eesti kui Euroopa põllumeeste seas palju kõneainet Brüsselist tulnud uudis, millega tahetakse tagasi võtta 4 aastat tagasi püstitatud eesmärk vähendada 50% väetiste kasutamist, vähendada 50% taimekaitsevahendite kasutamist, vähendada 50% antibiootikumide kasutamist ja laiendada maheviljeluspindasid kuni 25%-le põllupindadest. Euroopa Komisjoni president kutsub dialoogile.

Raadiosaade Kasvupinnas heidab valgust aktuaalsetele teemadele Euroopa Liidus, põimides kokku poliitika, Europarlamendi valimiste eelõhtu pinged ning roheleppe- ja keskkonnaküsimused, mida kõike on mõjutanud COVID-pandeemia ja sõjajärgsed muutused maailmas. Arutleme milline võiks olla põllunduse tulevik selle kõige valguses. Saatekülaliseks on Baltic Agro arendusdirektor Margus Ameerikas.

Euroopa Liidus tuleb kulutada 700 miljardit eurot aastas, kui tahta täita majanduse rohestamise eesmärke ning end lahti haakida Vene fossiilkütustest.

Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.