Hiilamardikate ja kõdra-peitkärsakate bioloogiast ja tõrjest
Täna on taliraps õiepungade moodustamise faasis. Loodame, et öökülmad väga suuri kahjustusi ei teinud ja raps taastub. Külm ilm on hoidnud ka putukate aktiivsust tagasi. Kuidas seirata ja tõrjuda rapsil hiilamardikaid ja peitkärsakaid, sellest kirjutab põllumeeste ühistu KEVILI taimekasvatusspetsialist Tiiu Annuk.
Soojade ilmade saabudes peame olema tähelepanelikud ja igapäevaselt seiret tegema, kuna temperatuuri tõustes mardikate aktiivsus suureneb, ning nad võivad koonduda talirapsi õiepungadele toituma ning munema. Suuremad kahjustused tehaksegi rohelise punga staadiumis. Samuti hakkavad kõdra-peitkärsakad kogunema rapsi õitele toituma ning hiljem juba väikestesse kõtradesse munema. Kui varre-peitkärsaka vastu on eelnevalt süsteemse tootega tõrje tehtud, saab arvestada ajalist puhvrit umbes kaks nädalat. Kui raps läheb enne, hiilamardikate kogunemist õienuppudele õitsema, saame vajadusel kõdra-peitkärsakate tõrje ühildada valgemädaniku tõrjega. Siinkohal ülevaade mardikate bioloogiast, tõrjekriteeriumitest ning tõrjevõimalustest.
Seotud lood
Teravilja kevadine umbrohutõrje on igal aastal üks olulisemaid taimekaitsetöid, kuid tänavune kevad seab põllumeestele tavapärasest enam väljakutseid. Pikka aega valitsenud jahedad ja kuivad olud pidurdasid kultuurtaimede kui ka umbrohtude arengut. Aprilli lõpu sademed ja kohatine lumekatse parandas aga niiskusolusid ning lõi eeldused umbrohtude kasvuks, kuigi ilm on endiselt jahe. Kõik need tegurid mõjutavad otseselt põllukultuuride ja umbrohtude arengut ning muudavad umbrohutõrje õige ajastuse tavapärasest olulisemaks.
Enimloetud
6
Katse kolme erineva püsikülvikuga
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele