Üleeile kohtusid Brüsselis Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrid. Arutati, milliste meetmetega leevendada kriisi põllumajandussektoris, kuidas tagada parem loomade heaolu ning tarbijate tõhusam teavitamine EL-i ühtse päritolumärgistuse abil.

- Põllunduses oleneb palju ilmast.
- Foto: Pixabay
Kriisiolukord põllumajandussektoris on tingitud jätkuvalt kõrgetest tootmis- ja tööjõukuludest, intressimääradest ja inflatsioonist, äärmuslikest ilmastikuoludest ning sõjast Ukrainas ja Lähis-Idas. Möödunud aasta oli Eesti põllumeestele finantsiliselt paarikümne aasta halvim: mullu oli Eestis esmakordselt ettevõtjatulu koos toetustega negatiivne, kuna kogutoodangu väärtus ja toetused ei katnud ära selle toodangu tootmiseks tehtud kulusid. 2023. aasta põllumajanduse majandusharu kogutoodangu väärtus oli 1,3 miljardit eurot, mis on 20% vähem aasta varasemast.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Katse kolme erineva püsikülvikuga
Maaressurss on piiratud ning loomakasvatajad otsivad pidevalt võimalusi põllumajandusliku maa efektiivsemaks kasutamiseks. Aastal 2025 oli Eestis 273 848 ha püsirohumaid, mis valdavalt on sööda tootmise eesmärgil alakasutatud. Silo saagi suurendamiseks püsirohumaadelt on üheks võimaluseks külvata sinna juurde kultuurtaimede seemneid.