Euroopa riigid kiitsid heaks looduse taastamise määruse

Uus määrus kohustab liikmesriike taastama 2030. aastaks vähemalt 30% Euroopa Liidu ökosüsteemidest ning 2050. aastaks 90% taastamist vajavatest elupaikadest.

Euroopa Liidu looduse taastamise määruses on jõutud olulise kokkuleppeni, mis näeb ette, et seitsme aasta pärast peab looduse kehv seisund olema paranenud 20% EL maismaast ja 20% merest. Määruse jõustumisel saavad loodust taastavad toimetamised hoogu juurde üle Euroopa ning Eesti saab jagada oma kogemusi muuhulgas soode, pärandniitude ja jõgede voolusängide taastamisel ning kalade kudealade ja rändeteede seisundi parandamisel.

Euroopa Liidu riigid leppisid eile kokku ühised seisukohad looduse taastamise määruse kohta, mis peab veel läbima kolmepoolsed läbirääkimised. Praeguse kokkuleppe järgi tuleb 2030. aastaks taastada 30% aladest, kus asuvad halvas seisus olevate kaitstavate liikide elupaigad ja elupaigatüübid. Määrus näeb ette ka kuivendatud turbaalade looduslikkuse taastamist.

Kolmapäeval, 12. juulil oli Euroopa Parlamendis hääletusel looduse taastamise määrus. Euroopa Parlamendi liikme Riho Terrase sõnul ohustavad plaanitavad muudatused toidujulgeolekut ja ettevõtluskeskkonda.

Kujuta ette, et pärast pikka hooaega, kus oled oma põldudesse investeerinud tuhandeid eurosid ja lugematul hulgal töötunde, jõuab lõpuks kätte saagikoristuse esimene päev. Vili on küps, ilm soosib koristust ning kombain alustab tööd … kuid masin jääb seisma juba koristuse esimestel tundidel. Põld ootab, veokid seisavad tegevusetult ja kuivati töötab poolkoormusel või sootuks tühjalt. Mõnest tunnist saab päev, vahel isegi mitu päeva. Sel hetkel ei ole küsimus enam ainult remondiarves. Küsimus on selles, kui palju saaki võib ebasobiva ilma tõttu kaotsi minna, kui palju väärtuslikku koristusaega jääb kasutamata ning kui suureks kujuneb tegelik rahaline kahju pärast kogu aasta jooksul tehtud investeeringuid põllule.