Kalandussektor saab teha täiendavad investeeringuid seitsme miljoni euro ulatuses

Eesti kalanduse kohalikud tegevusrühmad saavad taotleda Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondist (EMKVF) rahastust kogukonna juhitud kohalikuks arenguks. Selleks koostas iga tegevusrühm kohaliku arengu strateegia aastateks 2023–2029. Kõik strateegiad läbisid hindamise edukalt ning toetusi hakatakse maksma kuues tegevussuunas.

1. juulist tuleb Eestis kõik kutselise kalapüügiga seotud andmed esitada elektroonselt. Ranna- ja siseveepüügis tuleb selleks kasutada püügiandmete esitamise rakendust kaluritele (PERK), suurte kalalaevadega püügil merel elektroonilist raporteerimissüsteemi (ERS). Kalurid on PERKi koolitustele oodatud terve suve jooksul.

Statistikaameti andmetel müüsid vesiviljelusettevõtted (kala- ja vähikasvatused) 2023. aastal kaubakala ja jõevähki 918 tonni, 5,7 miljoni euro väärtuses. Tarbimiseks müüdi kalamarja peaaegu 10 tonni. Kasvatatud kala müügikogused suurenesid pärast kolmeaastast vähenemist, kalamarja müük kasvas võrreldes 2022. aastaga 3,5 korda.

Ranna- ja siseveekalurid saavad riigilt küsida toetust hülgekindlate püügivahendite soetamiseks. Toetuseks on eraldatud 3,6 miljonit eurot.

Masina töölaius ja traktori võimsus on niitmisel olulised, ent sama tähtsad on maapinna järgimine, sööda kiire kuivamine ning võimalus muuta traktori seadistusi töö käigus otse kabiinist. A. Tammel AS müügijuht Einar Mikson nendib, et uue põlvkonna põllumajandustehnika aitab oluliselt põllumehel tööd optimeerida ning toob suurepärase näitena välja ELHO uue Viper-seeria.