Analüüs: kalanduse pikaajaline konkurentsivõime on ohus

Eesti kalanduse kohalikud tegevusrühmad saavad taotleda Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondist (EMKVF) rahastust kogukonna juhitud kohalikuks arenguks. Selleks koostas iga tegevusrühm kohaliku arengu strateegia aastateks 2023–2029. Kõik strateegiad läbisid hindamise edukalt ning toetusi hakatakse maksma kuues tegevussuunas.

1. juulist tuleb Eestis kõik kutselise kalapüügiga seotud andmed esitada elektroonselt. Ranna- ja siseveepüügis tuleb selleks kasutada püügiandmete esitamise rakendust kaluritele (PERK), suurte kalalaevadega püügil merel elektroonilist raporteerimissüsteemi (ERS). Kalurid on PERKi koolitustele oodatud terve suve jooksul.

Perekond Vetevoolude kalatööstus M.V.Wool jõudis üle mitme aasta taas kasumisse. Omanik Meelis Vetevool paremaid aastaid kui mullu, väga ei mäletagi.

Statistikaameti andmetel müüsid vesiviljelusettevõtted (kala- ja vähikasvatused) 2023. aastal kaubakala ja jõevähki 918 tonni, 5,7 miljoni euro väärtuses. Tarbimiseks müüdi kalamarja peaaegu 10 tonni. Kasvatatud kala müügikogused suurenesid pärast kolmeaastast vähenemist, kalamarja müük kasvas võrreldes 2022. aastaga 3,5 korda.

Kui kombain seisab, ei seisa ainult masin, vaid kogu tootmisahel. Teraviljakombain ei ole lihtsalt üks masin paljude seas. Koristushooajal on see kogu tootmisprotsessi kõige kriitilisem lüli. Kui külv, taimekaitse ja väetamine jaotuvad kuude peale, siis saagi kättesaamine ja realiseerimine toimub sageli väga lühikese ajavahemiku jooksul – kõigest 2-4 nädalaga.