Venemaa transiidikeeld halvab loomade ekspordi
Eesti veisekasvatajad ei saa, nagu ka naaberriikide farmerid, saata enam loomi Usbekistani, Aserbaidžaani, Gruusiasse ja Kasahstani. Tekkinud olukord võib mõjutada drastiliselt kogu loomakasvatussektorit.
Seotud lood
14. septembril kogunesid loomakasvatajad ja loomahuvilised Tartumaale Ülenurmele, et osaleda iga-aastasel tõuloomanäitusel „Tõuloom 2024“. Üritus tõi kokku parimad tõuloomad ja -linnud, kes esindasid Eesti aretusorganisatsioonide tipptaset.
Loomatauditõrje programmi ellu kutsumine on meie loomateadlaste ja tootjate esindajate aastatepikkuse selgitustöö tulemus. Väärib tunnustust, et riik tuli projektiga kaasa ja kahe majandusliku mõjuga loomataudi: infektsioosne rinotrahheiit (IRT) ja veiste viirusdiarröa (VVD) sai riikliku rahastuse. Programmi kogumaksumuseks arvestatakse ca 10 miljonit eurot.
Usbeki farmerite külastusel Eesti lihaveisekasvatajate juurde räägiti paljust muustki: lihaveisekasvatajad ootavad, et toetuste poliitika oleks sarnane piimaveiste omaga, kuna lihaveise kasvatamine on suurte kuludega, erinevalt laialt levinud arvamusele. Pärssivaks teguriks loetakse sektoris aruandlusmahu tõusu, mis kunstlikult paisutab farmipidajate tööde mahtu.
Eesti Maakarja Kasvatajate Selts (EMKS) valis endale uue 7-liikmelise juhatuse, kes jätkab senist aretustööd, tõu säilitamist ja maakarja piimatoodete propageerimist.
Scandagra Eesti AS tegevjuhi Eigo Siimu sõnul on põllumajandusvaldkonna süda koostöö ja vastastikune usaldus. Pärast esimest kümmet kuud ametis tõdeb ta, et sektor on küll keerulises seisus, kuid just nüüd on kõige olulisem seista põllumehe kõrval ja aidata tal raskused üle elada.
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Kogu taimekasvatussektori puhul on kahjusid hinnatud üle 113 miljoni euro
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele