Eesti Maaülikooli Järvselja uus jahiloss, Eesti metsandushariduse ja -teaduse oluline keskus ja traditsioonide kandja, sai 3. juunil 2025 nurgakivi.

- Maaülikool pani nurgakivi uuele Järvselja jahilossile.
 
Uus jahilossi hoone kerkib Eesti Maaülikooli Järvselja õppe- ja katsemetskonna südamesse järgides kahe varasema jahilossi ehituslikke traditsioone. Kui esimene, 1912. aastal ehitatud jahiloss hävines 1948. aastal tulekahjus, siis selle mantlipärija, 1980. aastal ehitatud uus jahiloss oli praeguse aastakümne alguseks ajahambast niivõrd puretud, et selle kohandamine tänapäeva nõuetele vastavaks ei olnud enam otstarbekas ega ka võimalik. Seepärast tegi ülikool pärast pikka kaalumist raske südamega otsuse ehitada samale kohale uus jahiloss.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti Maaülikooli rektor Ülle Jaakma rõhutas juhtimiskonverentsi „Kahe jalaga maa peal“ avasõnades, et põllumajandus, metsandus ja energeetika ei ole pelgalt sektorid, vaid rahva püsimajäämise ja riigi julgeoleku alustalad.
30. mail toimus esimest korda Eesti Maaülikooli juhtimiskonverents „Kahe jalaga Maa peal“. See tõi kokku valdkonna juhtivad eksperdid, Eesti Maaülikoolist tuule tiibadesse saanud tippjuhid, teadlased, ettevõtjad ja tulevikutegijad, kes jagasid oma juhtimisalaseid kogemusi ning visioone valdkonna arengusuundadest.
Vasika elu algus määrab tema tuleviku. Kui veel mõnikümmend aastat tagasi piisas sellest, et loom sai sooja ja piima, siis tänane teadmine ja tehnoloogia on muutnud vasikakasvatuse palju täpsemaks ning kontrollitumaks. Farmides räägitakse „kuldse tunni“ olulisusest ja automatiseeritud söötmissüsteemidest, mis on vähendanud haigusi ja muutnud töö inimestele kergemaks.