Eesti Maaülikooli Järvselja uus jahiloss, Eesti metsandushariduse ja -teaduse oluline keskus ja traditsioonide kandja, sai 3. juunil 2025 nurgakivi.

- Maaülikool pani nurgakivi uuele Järvselja jahilossile.
Uus jahilossi hoone kerkib Eesti Maaülikooli Järvselja õppe- ja katsemetskonna südamesse järgides kahe varasema jahilossi ehituslikke traditsioone. Kui esimene, 1912. aastal ehitatud jahiloss hävines 1948. aastal tulekahjus, siis selle mantlipärija, 1980. aastal ehitatud uus jahiloss oli praeguse aastakümne alguseks ajahambast niivõrd puretud, et selle kohandamine tänapäeva nõuetele vastavaks ei olnud enam otstarbekas ega ka võimalik. Seepärast tegi ülikool pärast pikka kaalumist raske südamega otsuse ehitada samale kohale uus jahiloss.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti Maaülikooli rektor Ülle Jaakma rõhutas juhtimiskonverentsi „Kahe jalaga maa peal“ avasõnades, et põllumajandus, metsandus ja energeetika ei ole pelgalt sektorid, vaid rahva püsimajäämise ja riigi julgeoleku alustalad.
30. mail toimus esimest korda Eesti Maaülikooli juhtimiskonverents „Kahe jalaga Maa peal“. See tõi kokku valdkonna juhtivad eksperdid, Eesti Maaülikoolist tuule tiibadesse saanud tippjuhid, teadlased, ettevõtjad ja tulevikutegijad, kes jagasid oma juhtimisalaseid kogemusi ning visioone valdkonna arengusuundadest.
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.