Uus jahilossi hoone kerkib Eesti Maaülikooli Järvselja õppe- ja katsemetskonna südamesse järgides kahe varasema jahilossi ehituslikke traditsioone. Kui esimene, 1912. aastal ehitatud jahiloss hävines 1948. aastal tulekahjus, siis selle mantlipärija, 1980. aastal ehitatud uus jahiloss oli praeguse aastakümne alguseks ajahambast niivõrd puretud, et selle kohandamine tänapäeva nõuetele vastavaks ei olnud enam otstarbekas ega ka võimalik. Seepärast tegi ülikool pärast pikka kaalumist raske südamega otsuse ehitada samale kohale uus jahiloss.
Seotud lood
Eesti Maaülikooli rektor Ülle Jaakma rõhutas juhtimiskonverentsi „Kahe jalaga maa peal“ avasõnades, et põllumajandus, metsandus ja energeetika ei ole pelgalt sektorid, vaid rahva püsimajäämise ja riigi julgeoleku alustalad.
30. mail toimus esimest korda Eesti Maaülikooli juhtimiskonverents „Kahe jalaga Maa peal“. See tõi kokku valdkonna juhtivad eksperdid, Eesti Maaülikoolist tuule tiibadesse saanud tippjuhid, teadlased, ettevõtjad ja tulevikutegijad, kes jagasid oma juhtimisalaseid kogemusi ning visioone valdkonna arengusuundadest.
Maisi kasvatamisel Eesti tingimustes on üheks suurimaks väljakutseks lühike vegetatsiooniperiood ja heitlik ilmastik ning seda eriti sügisel. Just seetõttu on väga varajased maisisordid muutunud üha olulisemaks valikuks tootjatele, kes hindavad kindlust, kvaliteeti ja paindlikkust. FAO 110–120 sordid pakuvad võimalust hajutada riske võrreldes hilisemate FAO 160–190 sortidega, mille potentsiaal ei pruugi igal aastal täielikult realiseeruda.
Enimloetud
2
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele