Kalade käekäik sõltub kvootide „kangusest“

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi tellimusel valmis harrastuskalastajate uuring 2024. aasta kohta, millega saab tutvuda ministeeriumi kodulehel.

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) rajas Lahemaale ebapärlikarpide kasvatusjaama. See võimaldab RMK Põlula kalakasvatustalitusel varasemast tõhusamalt aidata kaasa ebapärlikarbi populatsiooni taastamisele.

Eesti Konjunktuuriinstituudi tänavu tehtud uuring „Eesti elanike suhtumine Eestis kasvatatud kalasse“ näitas, et enamikul vastajatest (98%) on kasvatatud kala söömisega kaasnenud head tunded.

Tänavu sügisel asustas RMK kalakasvatustalitus Eesti veekogudesse 259 673 lõhe, tuura ja siia noorkala. Kõige rikkalikuma noosi lõhesid sai sügisel Pärnu jõgi – sinna lasti üle 190 000 samasuvise lõhe. Valgejõkke läks üle 8000 ja Purtse jõkke üle 12 000 kala.

Kujuta ette, et pärast pikka hooaega, kus oled oma põldudesse investeerinud tuhandeid eurosid ja lugematul hulgal töötunde, jõuab lõpuks kätte saagikoristuse esimene päev. Vili on küps, ilm soosib koristust ning kombain alustab tööd … kuid masin jääb seisma juba koristuse esimestel tundidel. Põld ootab, veokid seisavad tegevusetult ja kuivati töötab poolkoormusel või sootuks tühjalt. Mõnest tunnist saab päev, vahel isegi mitu päeva. Sel hetkel ei ole küsimus enam ainult remondiarves. Küsimus on selles, kui palju saaki võib ebasobiva ilma tõttu kaotsi minna, kui palju väärtuslikku koristusaega jääb kasutamata ning kui suureks kujuneb tegelik rahaline kahju pärast kogu aasta jooksul tehtud investeeringuid põllule.