Tööstuse tootjahinnad langesid, toidu tootmises suur tõus

Maaelu Teadmuskeskuse kogutava turuinfo andmetel on 2,5% kilepakendis joogipiima tootjahind kallinemas, või hind on stabiliseerunud aasta alguse kõrgel tasemel. Söödateravilja hinnalangus suurendab seakasvatajale jäävat tulu. Veiserümpade kokkuostuhind on saavutanud uue tipu. Marjahooaeg algas jaheda ja vihmase kevade tõttu hiljem kui 2024. aastal.

Maailma põllumajanduse ja kalanduse kogutoodang kasvab järgmise kümnendi jooksul 14%, selgub OECD ja FAO äsja avaldatud raportist „Põllumajanduse väljavaade 2025–2034“.

Statistikaameti andmetel imporditi 2025. aasta mais Eestisse kõige rohkem põllumajandussaaduseid ja toidukaupu, mille väärtus ulatus 254 miljoni euroni. See moodustas 14% kogu impordist ning oli 5% suurem kui aasta varem. Kasv näitab Eesti jätkuvat sõltuvust välismaistest toidutoodetest. Eksporditi põllumajandussaaduseid ja toidukaupu 200 miljoni euro eest.

Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks juunis võrreldes maiga 0,9% ning 2024. aasta sama kuuga võrreldes 5%. Toidukaubad kallinesid juunis võrreldes maiga 1,2%. Võrreldes mulluse aasta juuniga, on toidukaubad kallinenud 8,4%.

Kujuta ette, et pärast pikka hooaega, kus oled oma põldudesse investeerinud tuhandeid eurosid ja lugematul hulgal töötunde, jõuab lõpuks kätte saagikoristuse esimene päev. Vili on küps, ilm soosib koristust ning kombain alustab tööd … kuid masin jääb seisma juba koristuse esimestel tundidel. Põld ootab, veokid seisavad tegevusetult ja kuivati töötab poolkoormusel või sootuks tühjalt. Mõnest tunnist saab päev, vahel isegi mitu päeva. Sel hetkel ei ole küsimus enam ainult remondiarves. Küsimus on selles, kui palju saaki võib ebasobiva ilma tõttu kaotsi minna, kui palju väärtuslikku koristusaega jääb kasutamata ning kui suureks kujuneb tegelik rahaline kahju pärast kogu aasta jooksul tehtud investeeringuid põllule.