RMK metsad vastavad rahvusvahelistele säästva majandamise nõuetele

RMK toetab taas rakendusuuringute rahastamist, mille keskmes on tänavu säästev metsandus. Prioriteetsete uurimisteemadena on RMK teadusnõukogu ja RMK juhatus välja toonud üheliigiliste noorendike ja latimetsade ökoloogiliste väärtuste kujunemise ja kujundamise, bioloogiliste kahjustuste ennetamise ja nendest taastumise lehtpuupuistutes ning puude suremuse ja tagajärgede ennetamise.

Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt uuendas Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) omaniku ootusi, seades keskmesse kestliku metsanduse, puidu väärindamise Eestis ning läbipaistvama müügikorralduse. Ministri sõnul peab RMK olema suunanäitaja, kuidas metsa targalt ja vastutustundlikult majandada.

Riigimetsas algas käesolevast nädalast septembri lõpuni kestev sügisene istutusperiood, mil mulda jõuab ca 900 000 kuuske. RMK kogu aastane istutusmaht on tänavu 20,3 miljonit taime.

Alam-Pedja looduskaitsealal Põltsamaa ja Pedja jõe vahelistes märgades metsades algavad loodusliku veerežiimi taastamistööd. Taastamistööde projekti on kogukonnale tutvustatud ning tööd ei mõjuta eramaid.

Kujuta ette, et pärast pikka hooaega, kus oled oma põldudesse investeerinud tuhandeid eurosid ja lugematul hulgal töötunde, jõuab lõpuks kätte saagikoristuse esimene päev. Vili on küps, ilm soosib koristust ning kombain alustab tööd … kuid masin jääb seisma juba koristuse esimestel tundidel. Põld ootab, veokid seisavad tegevusetult ja kuivati töötab poolkoormusel või sootuks tühjalt. Mõnest tunnist saab päev, vahel isegi mitu päeva. Sel hetkel ei ole küsimus enam ainult remondiarves. Küsimus on selles, kui palju saaki võib ebasobiva ilma tõttu kaotsi minna, kui palju väärtuslikku koristusaega jääb kasutamata ning kui suureks kujuneb tegelik rahaline kahju pärast kogu aasta jooksul tehtud investeeringuid põllule.