Tanel-Taavi Bulitko: üks juhtum ja Eesti kaotaks ekspordivõimalused

Veiste viirushaiguste levik Euroopas paneb Eesti loomakasvatajad valiku ette: kas rakendada karmid bioohutusmeetmed või riskida kogu karja tervisega. Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu veterinaar Vallo Seera rõhutab, et teadlikkus on küll tõusnud, kuid valvsust ei tohi kaotada. „Taudi puhul lähtuksin mina sellest, et oht on siin samas ning me peame sellega täna ja praegu tegelema,“ ütleb Seera.

Sellel suvel hoogustunud lammaste katarraalse palaviku tõbi (BTV) ehk sinikeele haigus on maha murdnud palju veiseid ja lambaid, viimaste suremus on kohati lausa 70%.

Baltic Vianco on Eesti turul kaubelnud põllumajandusloomadega 18 aastat, selle aja jooksul on sektoris palju muutunud ja muutumas. Tänu usaldusväärsetele partneritele välisturgudel ja headele klientidele kodumaal on ettevõtte juht Janek Mustmaa optimistlik, kuigi Eesti lihaveiste arv on kahe viimase aastaga kahanenud 10 000 ja lammaste arv 20 000 võrra ning üle Euroopa levib lammaste ja veiste viirushaigus sinikeel.

Kujuta ette, et pärast pikka hooaega, kus oled oma põldudesse investeerinud tuhandeid eurosid ja lugematul hulgal töötunde, jõuab lõpuks kätte saagikoristuse esimene päev. Vili on küps, ilm soosib koristust ning kombain alustab tööd … kuid masin jääb seisma juba koristuse esimestel tundidel. Põld ootab, veokid seisavad tegevusetult ja kuivati töötab poolkoormusel või sootuks tühjalt. Mõnest tunnist saab päev, vahel isegi mitu päeva. Sel hetkel ei ole küsimus enam ainult remondiarves. Küsimus on selles, kui palju saaki võib ebasobiva ilma tõttu kaotsi minna, kui palju väärtuslikku koristusaega jääb kasutamata ning kui suureks kujuneb tegelik rahaline kahju pärast kogu aasta jooksul tehtud investeeringuid põllule.