Tanel-Taavi Bulitko: üks juhtum ja Eesti kaotaks ekspordivõimalused

Veiste viirushaiguste levik Euroopas paneb Eesti loomakasvatajad valiku ette: kas rakendada karmid bioohutusmeetmed või riskida kogu karja tervisega. Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu veterinaar Vallo Seera rõhutab, et teadlikkus on küll tõusnud, kuid valvsust ei tohi kaotada. „Taudi puhul lähtuksin mina sellest, et oht on siin samas ning me peame sellega täna ja praegu tegelema,“ ütleb Seera.

Sellel suvel hoogustunud lammaste katarraalse palaviku tõbi (BTV) ehk sinikeele haigus on maha murdnud palju veiseid ja lambaid, viimaste suremus on kohati lausa 70%.

Baltic Vianco on Eesti turul kaubelnud põllumajandusloomadega 18 aastat, selle aja jooksul on sektoris palju muutunud ja muutumas. Tänu usaldusväärsetele partneritele välisturgudel ja headele klientidele kodumaal on ettevõtte juht Janek Mustmaa optimistlik, kuigi Eesti lihaveiste arv on kahe viimase aastaga kahanenud 10 000 ja lammaste arv 20 000 võrra ning üle Euroopa levib lammaste ja veiste viirushaigus sinikeel.

Muuga sadamas laaditi hiljuti laev MV GREEN K MAX 1, mille pardale paigutati 68 500 tonni Eesti nisu. See on erakordne maht, mis näitab nii kodumaise teraviljasektori jõudu kui ka ekspordivõimekust. Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel rõhutab, et taoline operatsioon eeldab sujuvat koostööd kogu väärtusahela ulatuses, head koostööd kokkuostjate vahel ja näitab, et Eesti suudab konkureerida maailma suurimate viljaeksportijatega.