Kuhu liigub Euroopa silomaisi aretus? Piimatootjate ootused on kui uus kompass seemnefirmadele
Euroopa maisiaretus on teinud viimase 25 aasta jooksul hüppe, mille mõju tunnevad veisekasvatajad nii silo kvaliteedis, piimatootmises kui ka loomade tervises. Kui varem vaadati maisi peamiselt tonnide või tärklise järgi, siis tänaseks on selge: kõige suurema tootlikkuse ja väiksema jalajäljega farmid tuginevad sortidele, mille kiu seeduvus on kõrgem. Limagraini esindaja Martin Cazot kinnitab, et aretuse uued sihid saab kokku võtta ühe lausega: silomais ei ole enam teramaisi kõrvaltoode.
Loe AI kokkuvõtet
Martin Cazot andis Eesti piimatootjatele Older Seeds OÜ maisi- ja rohumaade konverentsil värske ülevaate sellest, kuhu liigub Euroopa edumeelne seemnearetus.
Seotud lood
Maisi kasvatamisel Eesti tingimustes on üheks suurimaks väljakutseks lühike vegetatsiooniperiood ja heitlik ilmastik ning seda eriti sügisel. Just seetõttu on väga varajased maisisordid muutunud üha olulisemaks valikuks tootjatele, kes hindavad kindlust, kvaliteeti ja paindlikkust. FAO 110–120 sordid pakuvad võimalust hajutada riske võrreldes hilisemate FAO 160–190 sortidega, mille potentsiaal ei pruugi igal aastal täielikult realiseeruda.
Enimloetud
4
Viimased uudised
Kumalane ja Nordmel toovad mesinduse hobuadra ajastust tehnoloogilisse tulevikku
Üritused
Hetkel kuum
Avalda arvamust, millal võiks toimuda meeleavaldus?
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele