Huntide küttimismaht on suures osas täidetud

Tallinna Halduskohus jättis 14.11.2025 määrusega rahuldamata MTÜ Eesti Suurkiskjad esialgse õiguskaitse taotluse, mis tähendab, et Keskkonnaameti 31.10.2025 välja antud korraldus 84 hundi küttimiseks on kehtiv.

Soomaa rahvuspark on suurelt jaolt üleujutatud ala, kus on tavapäraste ennetusmeetmetega kariloomi kiskjate eest keeruline kaitsta. Seetõttu on Keskkonnaamet andnud piirkonnas välja kuus eriluba hundi nn nuhtlusisendite küttimiseks – neist üks on praeguseks realiseeritud. Sellisel kujul ei ole küttimislube varem piirkonnas väljastatud.

Euroopa Kohus tegi eile otsuse, mis toetab Eesti senist lähenemist hundi kaitsestaatuse hindamisel ja huntide küttimise reguleerimisel. Kohtuotsus selgitas täpsemalt, kuidas rakendada Euroopa Liidu looduskaitseõigust piiriüleste populatsioonidega liikide puhul ning toetab Eesti senist praktikat.

Eestis on alanud hundijahi hooaeg, mille käigus on esialgu lubatud küttida kuni kaheksakümmend neli hunti. Jahikorraldus on kokku lepitud suurkiskjate koostöökogus ning jaht toimub ohjamisalade põhiselt. Vajaduse korral võib Keskkonnaamet kvooti hooaja jooksul täiendada, kui laekub uusi andmeid huntide leviku ja arvukuse kohta. Hundijahi hooaeg kestab 1. novembrist kuni veebruari lõpuni.

Kujuta ette, et pärast pikka hooaega, kus oled oma põldudesse investeerinud tuhandeid eurosid ja lugematul hulgal töötunde, jõuab lõpuks kätte saagikoristuse esimene päev. Vili on küps, ilm soosib koristust ning kombain alustab tööd … kuid masin jääb seisma juba koristuse esimestel tundidel. Põld ootab, veokid seisavad tegevusetult ja kuivati töötab poolkoormusel või sootuks tühjalt. Mõnest tunnist saab päev, vahel isegi mitu päeva. Sel hetkel ei ole küsimus enam ainult remondiarves. Küsimus on selles, kui palju saaki võib ebasobiva ilma tõttu kaotsi minna, kui palju väärtuslikku koristusaega jääb kasutamata ning kui suureks kujuneb tegelik rahaline kahju pärast kogu aasta jooksul tehtud investeeringuid põllule.